Ekspressi podcast'i uue hooaja esimeses osas räägib Kirsti Vainküla artikli jätkuks oma loo naine, kelle jaoks kestis vägivaldsest suhtest väljumine seitse aastat. "Minu jaoks oli pöördepunkt see, kui mu poeg istus mu kõrvale ja küsis: ema, kas sul oleks lihtsam, kui mind ei oleks?" meenutab ta.

Kooselus polnud paaril millestki puudust, naist tõmbas mehe enesekindlus ja julgus. Käidi välismaal, võeti ette ühiseid seiklusi. Aga siis ilmnes mehe alkoholiprobleem. "Kui ta uksest sisse astus, oskasime näoilmest välja lugeda, mis tujus ta parasjagu oli," meenutas naine. Lõputud tülid, kodused ja avalikud alandamised lõhkusid nii naise kui ka laste tervise.

Nüüd, neli aastat pärast lõplikult lahku kolimist ei saa ta öelda, et on täielikult paranenud. Väga palju tööd läheb laste vaimse tervise ravimisele. Omamoodi teraapiana mõjub talle see, kui nõustab naisi, kes nüüd sarnases olukorras on.

Naine kiidab politseid, aga laidab samal ajal kooli, lastekaitse ja muude pereprobleemidega tegelevate asutuste võimetust koostööd teha.

Kõik, kes kunagi lähisuhtevägivalla, liiklusõnnetuse, inimkaubanduse või muude traumaatiliste kogemuste kaudu ohvriks langenud, saavad ühendust võtta ohvriabi teenusega või uurida kontakte lehelt palunabi.ee.

Ohvriabi nõunik Triin Raudsepa sõnul parandatakse asutustevahelist koostööd MARAC juhtumikorralduse abil. See tähendab, et ükskõik, milline asutus probleemi registreerib, toob lahenduse leidmiseks kokku ka kellegi politseist, lastekaitsest, ohvriabist ja mujalt.

"Lähisuhte vägivallast on kõrvalise abita väga raske välja pääseda," räägib Raudsepp, kes lisab, et abi vajavad kõik osapooled.

"Ohvrid ei küsi abi, sest nad muutuvad justkui vägivallast sõltlaseks," ütleb Anne Jegorova, kes iga päev abivajajatega töötab.

Lähisuhtevägivald terminina viitab kahele äärmusele. "Kui lähisuhtes sinu armastatud inimene on sinu vastu vägivaldne, on seda endale raske vägivallana sõnastada. Tihti tunnevad kannatanud ennast süüdi. Süsteemse vägivalla puhul teeb vägivallatseja kõik selleks, et ohver end süüdi tunneks," lisab Raudsepp.

Jegorova sõnul on lahutuste ja lahkuminekute puhul tavaline, et üks paarilistest ei suuda järgi anda: laste hooldusõiguse, asjade jagamise või muu taolisega seotult. On ka neid, kes paarilist kodus hoida tahavad. "Vägivallatseja mitte ei oska, vaid ei taha teistmoodi käituda. Ta teeb seda kõike, et enda võimu säilitada," märgib Jegorova.

Ta nendib, et on näha, kuidas noored inimesed aina enam ohvriabiga ühendust võtavad. Kas või küsimaks, kuidas paarilise käitumist mõista või kuidas sellele reageerida.

"Vägivallatseja kardab kõige rohkem avalikustamist," ütleb naine. Seetõttu soovitab ta hädas olijatel oma olukorrast rääkida, abi otsida.

Ekspressi podcast laiendab lehes kõlanud teemasid, paneb eetrisse mahlakad detailid, mis paberile ei mahtunud ja vahendab särtsakaid reaktsioone, kutsudes stuudiosse asjaosalisi või kolleege. Uus osa on kuulamiseks valmis igal neljapäeval kell 14. Oleme leitavad meie kodulehelt, aga ka Androidi ja iOSi nutirakendustest. Ootame tagasisidet Facebooki või otse autori postkasti greete.palmiste@ekspress.ee. Kuulmiseni!