Riigikohtu äsjane otsus lõpetada kriminaalmenetlus Edgar Savisaare suhtes tema parandamatu haigestumise tõttu toob meelde aastatetagused protsessid Eesti rahva vastases genotsiidis süüdistatud küüditajate üle. Need lõpetati, kuna süüdistatavad polnud võimelised kriminaalmenetluses osalema ega süüdimõistmisel karistust kandma.

Sarnaselt Savisaarele pääses õigusemõistmisest ka kurikuulus Hiiumaa küüditaja Jaan Pähna. Süüdistuse järgi aitas Pähna ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Hiiumaa osakonna operatiivvolinikuna töötades 1949. aasta veebruaris ja märtsis kindlaks teha 46 väljasaatmisele kuuluvat hiidlast. Pähna kogus andmeid ja koostas 14 perekonna kohta salajased õiendid, mille alusel nende kohta langetati väljasaatmisotsus. Pähna tegevuse tulemusena küüditati Hiiumaalt 41 inimest, kellest Siberis suri kaheksa.

Pähna suhtes viidi läbi kolm kohtuarstlikku ekspertiisi, mis leidsid, et ta ei ole tervisliku seisundi tõttu võimeline osalema kohtuistungil ja viibima kinnipidamisasutuses. Sisuliselt süüdistustest teda ei vabastatud, tema suhtes lihtsalt lõpetati kohtuasi. Seda tehti 2011. aastal täiendatud kriminaalmenetlust välistavate asjaolude loetelu punkti 6 ehk parandamatu haigestumise alusel.

Samal kombel pääsest genotsiidis süüdistuse saanud Väino Pehk. Pehk tegi 1949. aasta veebruaris ja märtsis kindlaks 56 „kulakute“ ja „natsionalistide“ gruppi arvatud perekonda. See töö oli aluseks nende küüditamisotsuse langetamisel. Pehk osales ka isiklikult kaheksa inimese kinnivõtmises ja relvastatud valve all väljasaatmises.

Ka Pehki suhtes viidi korduvalt läbi kohtuarstlik ekspertiis, mille tulemusel lõpetas Tartu maakohus 2012. aastal kriminaalmenetluse seoses Pehki parandamatu haigestumisega.

Nii on pehmelt öeldes liialdatud vandeadvokaat Oliver Nääsi väide, kuidas Savisaar võib korrata, et on puhas nagu prillikivi. Küüditajad pääsesid kohtu alt mitte seetõttu, et nad poleks olnud küüditajad, vaid et nad olid kohtupidamise ajaks väga haiged. Seaduslik halastus, ei midagi enamat.