Pirsko pakub, et avalikuks võiks kuulutada vaid okupatsiooni ajal tegutsenud võimuasutuse juhtimise või põhiülesannete täitmisega seotud isikute andmed.

Seoses isikuandmete kaitsega on täna oluline osa rahvusarhiivis asuvatest nõukogude dokumentidest ajaloouurijatele raskesti või üldse mitte kättesaadavad.

Eraldi juurdepääsutaotlused tuleb esitada isegi 1940. aastal vahistatud Eesti riigitegelaste ja ohvitseride NKVD toimikutega tutvumiseks, kuigi nende surmast on paljude puhul möödunud ligi 80 aastat.