25 aastat sadamate haldaja ASi Saarte Liinid loomisest

Nüüdisaegse ja avatud maailma üheks olulisemaks iseärasuseks on mõõtmine ja võrdlemine. Ka kõik juubelid on ühest küljest justkui mõõtmine ning juubeliväljaanded kui võrdlemine.

Eesti on mereäärne riik ja eestlastele meeldib ennast teistega võrrelda. Kõige parem on seda teha valdkondades, kus faktide üle ei vaielda. Eesti kuulub rannajoone pikkuselt maailmas esimese kolmekümne riigi hulka ja saarte arvult esimese kahekümne hulka. See on rikkus, millega anname silmad ette paljudele naabritele, kuid millega kaasnevad vastutus ja kohustused. Üks nendest kohustustest on elu tagamine saartel ja merel. Valdkond, millega kaasnev transpordikorraldus toimub sadamates.

Saarte Liinid on suurim sadamapidaja Eestis

2019. aasta alguses on Eesti veeteede ameti peetavas sadamaregistris kokku 220 sadamakohta. Rikkus? Tõenäoliselt. Kohustused ja vastutus? Kindlasti. Väikelaevasadamatest suuremaid sadamaid on nende seas 48.

1. juulil 1994. aastal loodi haldusterritoriaalselt oluliste riigi- ja munitsipaalsadamate haldamiseks Eesti Vabariigi valitsuse korraldusel aktsiaselts Saarte Liinid. Sellest esialgu väikesest regionaalsest äriühingust on 25 aastaga kasvanud Eesti suurim sadamapidaja, kelle hoole alla on riigilt, omavalitsuselt ja erakätest jõudnud kokku 18 sadamat. Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik, keda esindab majandus- ja taristuminister.

Saarte Liinide üks põhiülesanne on asutamisest alates olnud just selliste sadamate haldamine ja arendamine, mille kaudu kindlustatakse laevaühendused Eesti mandriosa ning asustatud saarte vahel. See on valdkond, kus kasumit taga ei aeta ja kus regionaalne huvi on alati olulisem kui äri. Kokku käib ettevõtte sadamates 12 laevaliini, mis viivad kümnele Eesti saarele. Mida suuremad laevad on aja jooksul saarte vahel sõitma hakanud, seda suuremaks on kasvanud ka sadamad ja nende pidamisega seotud kohustused.

Praegu sõidavad kõigil Saarte Liinide sadamates saari teenindavatel avalikel laevaliinidel põhigraafikuid alused, mis on nooremad kui kümme aastat. Erinevate operaatorite käes oleva laevastiku vanim alus on Peipsi järvel kurseeriv 2009. aastal valminud parvlaev Koidula (pikkus 32 meetrit, maksimaalne reisijate arv 50 inimest, maksimaalne sõidukite arv 5), väikseim 2012. aastal valminud liinipaat Vilsandi (pikkus 8,7 meetrit ja maksimaalne reisijate arv 12 inimest) ning üks kõige suurematest ja uuematest 2016. aastal Kuivastu-Virtsu liinil tööd alustanud parvlaev Piret (pikkus 114 meetrit, maksimaalne reisijate arv 700 inimest, maksimaalne sõidukite arv 150 sõiduautot).

Loetelu vaadates on selge, et kõik Saarte Liinide sadamad on viimase kümnendi jooksul saanud või just praegu saamas uut nägu ning kõik sadamad peavad lähtuma oma lähteülesannetest ja eesmärkidest. Selline mitmekesisus peidab endas palju väljakutseid ja on samas ka mootor, mis hoiab ettevõtte pidevas arenguvajaduses. AS-i Saarte Liinid esimese veerandsaja kõige olulisem investeering ja suuremamahulisem töö viidi ellu perioodil 2007–2011, kui rekonstrueeriti neli Eesti kõige suuremat parvlaevasadamat: Kuivastu, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa. Projekti käigus investeeriti koos Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist saadud toetusega kokku 33 miljonit eurot ning loodi kõik tingimused, et vedaja ja riigi koostöös saaks suurtele liinidele tuua esimesed uued, just siinsetele oludele kavandatud ja ehitatud parvlaevad. Koos moodsa sadamaala ning pääsla- ja piletisüsteemiga loodi senisele teenusele täiesti uus standard, mida iga eestlane praeguseks siseriikliku laevaliikluse puhul loomulikuks peab. Alguses mahu poolest meeletuna tundunud projekt oli teostajatele tõsine väljakutse, ent ainult positiivses mõttes.

Juubeliaastasse jõuti seni parimate tulemustega pea kõigi näitajate poolest:

2018. aastal teenindati kokku 28 277 liinireisi;

2018. aastal teenindati kõigil liinidel kokku 2 505 122 inimest;

2018. aastal teenindati kõigil liinidel kokku 1 071 536 sõidukit;

2018. aastal teenindati sadamates kokku 340 alust;

2018. aastal teenindati sadamates kokku 940 028 tonni kaupu;

2018. aastal teenindati sadamates kokku 5746 väikelaeva külastust 19 748 inimesega pardal.

AS-i Saarte Liinid müügitulu oli 2018. aastal 6 542 373 eurot ja kasum 944 505 eurot*.

*finantsnäitajad on esitatud auditeerimata andmetel.

www.saarteliinid.ee

www.slmarinas.eu

Väikelaevasadamate võrgustik tuntud ka mujal Euroopas

Parv- ja liinilaevade teenindamise kõrval on Saarte Liinid tavaline sadamapidaja, kes tegeleb kaubavedude ja -laevadega, võtab vajadusel vastu kruiisi- ja reisilaevu, teenindab AS-i Eesti Loots ja veeteede ameti aluseid, piirivalve- ja sõjalaevu, kalalaevu, uurimisaluseid. Seejuures on regionaalsete kaubavedude teenindamine oluline väga paljudele ettevõtlusvaldkondadele –metsamajandusest teedeehituse ja -hoolduseni. Saarte Liinide suurimad kaubasadamad on Virtsu Pärnumaal ja Roomassaare Saaremaal, mille mõlema kaudu veetakse parimatel hooaegadel üle 400 tuhande tonni kaupu aastas, ning Heltermaa Hiiumaal, mille kaudu on parimatel hooaegadel veetud üle 150 tuhande tonni kaupu aastas. Ettevõtte seni suurima teenindatud kaubalaeva pikkus on olnud 135 meetrit ja kogumahutavus 5200 tonni. Eriveostena kasutatud pargaste puhul on aluste kogumahutavus ületanud ka 6000 tonni piiri ning näiteks seni suurimaks üksikveoks on Roomassaarest viidud 11 000 m3 suurune hakkepuidulaadung. Suurte konkurentidega võrreldes ei ole nendes näitajates ehk midagi erilist, kuid ääremaal asuvate sadamate puhul on sellised võimalused oluline panus regionaalse ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimesse.

Suuremate laevade teenindamisele lisaks on AS Saarte Liinid välja arendanud oma väikelaevasadamate võrgustiku, mida tutvustatakse alates 2012. aastast SL Marinase nime all ning mida tuntakse praeguseks hästi ka mujal Euroopas. Peale kohalike aluste saabub SL Marinase võrgustikku kuuluvatesse väikelaevasadamatesse igal aastal mitu tuhat külalisalust ning populaarsemateks peatuspaikadeks on viimastel aastatel saanud Naissaare, Kuivastu ja Ringsu sadamad.

Eesti rannikumeri on suhteliselt madal, keeruliste veeoludega ning siinsete sadamate ja nende ohutuks kasutamiseks vajalike veeteede korrashoid on pidev töö. See töö vajab tihti eritehnikat ning selleks otstarbeks soetas ettevõte äsja uue mobiilse ujuvsüvendaja Watermaster Classic, mis on juba kolmas omataoline. Ühtlasi kuulub Saarte Liinidele 2012. aastal valminud töölaev Panda, mis on just madala mere jaoks ehitatud.

Investeeritud 81,7 miljonit eurot

Veerandsaja aastaga on aktsiaseltsist Saarte Liinid kasvanud spetsiifilise oskusteabe ja sõltumatu finantseerimisvõimekusega äriühing. Loomulikult on kogu areng toimunud omanikuga kooskõlastatud tegevuskava alusel, mille elluviimiseks ei maksa Saarte Liinid erinevalt paljudest riigile kuuluvatest äriühingutest dividende, vaid reinvesteerib kogu teenitud kasumi ettevõttele kuuluvatesse sadamatesse. AS Saarte Liinid on asutamisest alates investeerinud Eesti regionaalsetesse sadamatesse kokku 81,7 miljonit eurot ettevõtte omavahendite, riigieelarveliste vahendite ning Euroopa Liidu tõukefondide arvel.

Praeguse seisuga kuulub ettevõtte koosseisu 18 sadamat üle Eesti: Heltermaa ja Sõru Hiiumaal, Roomassaare, Kuivastu, Triigi, Ringsu (Ruhnu), Abruka, Papissaare ja Vikati (Vilsandi) Saare maakonnas, Rohuküla ja Sviby (Vormsi) Läänemaal, Piirissaare Tartumaal, Laaksaare Põlvamaal, Virtsu, Kihnu, Munalaid ja Manilaid Pärnumaal ning Naissaare Harjumaal. AS Saarte Liinid on ainuke riigile kuuluv äriühing, mille peakontor ei asu Tallinnas, vaid hoopis ääremaal Kuressaares. Tööd pakutakse ettevõttes kokku keskmiselt 100 inimesele. Hõivatute arv muutub hooajaliselt, kuna suvisel puhkuste perioodil reisitakse palju ning sadamates tuleb kasutada rohkem tööjõudu.

Vaatamata sellele, et taristu- ja eelkõige sadamaäri on väga pikaajalise tsükliga ning kogemused kulla hinnaga, suureneb aasta-aastalt digitaliseeritud lahenduste tähtsus, mis tulevad kasutusele nii sadamateenuste osutamisel kui ka selle jälgimisel ja analüüsimisel. Sadamates ja laevanduses toimuvad arendustegevused ning kindel suund tehnoloogial ja keskkonnasäästlikkusel põhinevatele toimingutele tähendavad ainult üht – meretransport on tulevikumajanduse lahutamatu osa.