Oleme sel alal koguni mitteametlikud Euroopa meistrid – Eurostati vastav tabel näitab, et Eesti meeste ja naiste palkade vahe on 25,3 protsenti. Euroopa Liidu keskmine oli 16,2 protsenti ehk märgatavalt väiksem.

Eesti statistikaameti hinnangul on palgalõhe veidi pisem – 20,9 protsenti oktoobris 2017.

Erinevus tuleb metoodikast ja perioodist – Eurostati andmed on koguni kolme aasta tagused.

Kuid ka sisemaised rehkendused ei anna põhjust uhkust tunda.

Ja nii kuulemegi alatasa hala, kuidas asjad on totaalselt korrast ära. Alles jaanuari keskel kõndisid sotsid nn naiste marsil läbi Tallinna vanalinna loosungite all „Võrdväärse töö eest võrdne palk!“. Nende esireas sammus partei esimees ­Jevgeni Ossinovski.

Tervise- ja tööministrina viis Ossinovski valitsusse plaani ühtlustada naiste ja meeste palgad avalikus sektoris. Praegu hoolitseb ta sama eelnõu käekäigu eest riigikogus.

Eelnõu seletuskirja kohaselt peaks palgalõhe kahanema avalikus sektoris 0,4 protsendipunkti võrra aastas ning jõudma 2026. aastaks tasemele 18,8 protsenti. Mispeale tegin lihtsa jagamistehte ja leidsin, et naiste ja meeste palgad ühtlustuvad alles aastaks 2073. Suurem osa Ekspressi praeguseid lugejaid on selleks ajaks juba pensionil või lausa mulla all.

Aga see on teooria, mitte reaalne elu.

Läinud nädalal tabas toda eelnõu (nr 683) põhiseaduskomisjonis kõva põnts. Ossinovski tegi ettepaneku teise lugemisega edasi minna. Kuid ülejäänud komisjon tõmbas esimees Marko Pomerantsi (Isamaa) eestvedamisel ideele häältega 6 : 1 : 1 vee peale (Jüri Adams Vabaerakonnast jäi erapooletuks).