Täielik ja pingeline zombi-paanika

Minu viimaste aastate kogemus sarjadega „The Walking Dead“ ja „Fear the Walking Dead“ ütleb, et zombi-sarjade kõige tüütumad elemendid on zombid ja sentimentaalsus.

Zombid on neis eluohtlikud töllerdavad rögisejad, kes tekitavad elavatele küll ebamugavusi, aga probleemi kõrvaldab üks täpne toikahoop läbi mädanäo. Kordades ohtlikumad on neis maailmades teised elavad inimesed, nende kommuunid ja salgad ning seeläbi on ellujäänute omavahelised sadistlikud kavatsused ja allutusplaanid palju haaravam teema, mida jälgida. Ja see sentimentaalsus. See on liiga sageli korduv motiiv, mille põhjal tehakse valesid ja hukatusse viivaid otsuseid.

Suurtest walking-dead-hittidest erineb aga sootuks uudis-zombikas „Black Summer“, mis on omamoodi prequel spin-off viis hooaega kestnud komöödiasugemetega tsompariloole „Z Nation“ (mida ma ei ole vaadanud ja mille taga on sama sõltumatu produktsioonifirma kui „Black Summeril“ – The Asylum). „Black Summer“ on selgemalt närviline õudusfilm, mille kõrval „The Walking Dead“ on muinasjutt ja morsipidu.