Mis kuradi sõna see on? Kuidas asi, mida see sõna tähistama peaks, saab üldse olemas olla? Mis on vägivallal pistmist lähisuhtega – perega, armastusega, toetusega, kooseluga, lähedusega? Mis lähisuhe see üldse on, kus pingeid lahendatakse vägivallaga – ähvarduste, kiusu, kontrolli ja hullemal juhul käe külgepanekuga?

See peaks loogiliselt ju olema võimatu. Nagu elav laip või tuline jää või hääletu karje.

Aga see on meie tegelikkus.

See juhtub kogu aeg, juhtub meie ümber, juhtub meie lähedastega, tuttavatega, kolleegidega. Juhtub vaestega. Juhtub rikastega. Juhtub unustatutega. Juhtub kuulsatega.

Me oleme harjunud või isegi end treeninud seda mitte märkama, mitte välja tegema. Era­asi. Ärme torgi! Ärme sekku! Ärme küsi!

Harjutamine teadupärast teeb aga meistriks. Nii me olemegi selles põrguhead, me ei märka, ei tee välja. Ei torgi. Ei sekku. Ei küsi.

Samal ajal on meie keskel, meie peredes, meie kogu­kondades, meie ühiskonnas see tume ja sünge hoovus, mis tõmbab kaasa armsaid inimesi meie keskelt, närib neid ja lõpuks hävitab. Põlvest põlve.

Harjutamine teadupärast teeb aga meistriks. Nii me olemegi selles põrguhead, me ei märka, ei tee välja. Ei torgi. Ei sekku. Ei küsi.

Siinsamas, meie Eestis, meie kõrval ja ­lähedal.

Tänases Eesti Ekspressis avaldame Eero ­Epneri sulest erakordselt võimsa loo lähisuhtevägivallast ja sellest, kust ja kuidas see tume ja sünge hoovus tuleb. Ilmselt on see kõigi aegade kõige suurem lugu, mis Ekspressis ilmunud. Peatoimetajana olen ma siiralt uhke, et me saame avaldada nii hästi kirjutatud, nii põhjapaneva loo nii põrgulikult tähtsal teemal.

Palun leidke aeg selle lugemiseks, te ei ­kahetse.

Ma olen kindel, et pärast lugemist te ­näete rohkem ja te mõistate paremini.

Selle loo leppisime Eero Epneriga ­kokku kuid tagasi. Ta on selle loo jaoks rääkinud kümnete inimestega, kelle jaoks see teema ei ole peidus. See on nende igapäev. Need on nende lood. Loo autor rõhutabki, et tema enda mõtteid selles loos praktiliselt pole, need on Eesti naiste lood. Või nende inimeste lood, kes on pühendunud perevägivallaga võitlemisele.

Möödunud nädalal välja tulnud minister Marti Kuusiku juhtum ei ole seda lugu mitte kuidagi mõjutanud. Eero Epneri lugu oli valmis enne, selles pole Kuusiku juhtumi pärast tehtud mitte ühtegi muudatust.

Üks märkus veel – see lugu keskendub naistevastasele vägivallale. See lihtsalt on ilmselgelt domineeriv lähisuhtevägivalla liik. Aga tegelikult pole sugu siin määrav, nagu mõistate isegi, kui looga lõpuni jõuate.

Jagage seda lugu ja rääkige sellest. ­Andke seda oma sõpradele, kes on vägivalda kogenud. Ja neile, kes on seda põhjustanud. Levitage seda, et see jõuaks igaüheni, kellele see teema pole võõras.

Lugu on Ekspressi veebis kõigile tasuta avatud.