Kuidas maailma edukaim autotööstur vangi sattus
Autotööstus on kogu 20. sajandi kestel olnud tooniandvaid tööstusharusid. Sellistes riikides nagu Ameerika Ühendriigid või Jaapan on see olnud lausa rahvuslikuks uhkuseks. Autotööstuse kõikjale jõudva mõju tõttu on meil kaelas naftasundus ühes siit tulenevate sõdadega Lähis-Idas ning pingetega paljudes teistes piirkondades, kus toodetakse mootorite käigushoidmiseks vajalikku vedelikku. Auto on õnnistus ja ikaldus ühtaegu. Viimast siiski üha rohkem, sest looduse taluvusvõime inimeste tekitatud reostuse neutraliseerimisel on ületatud.
Seega on 21. sajandi alguse autotööstusel uued ülesanded – mõelda lõpuks ometi välja liiklusvahendid, mis ei koormaks keskkonda, olgu need elektriautod või midagi muud. Ja muidugi kauaaegse unistuse – isejuhtiva auto projekteerimine ning tootmine. Läbimurre peab juhtuma teravas konkurentsis USA, Euroopa ja Jaapani autotööstusgigantide vahel.
2001. aastal teatavaks tehtud prantslaste Renault’ ning jaapanlaste Nissani ühinemine oli aga edulugu. 2016. aastal võeti kampa veel üks jaapanlaste suurtegija – Mitsubishi. Tulemuseks konglomeraat, mis oli suuruselt maailma kolmas autotootja ning elektriautode ehitamisel absoluutne liider.