Akadeemiline komisjon tellis Vaheri töö hindamiseks eksperthinnangud nii ülikoolist kui väljaspoolt. Need osutasid, et peamiselt oli plagiaat tekkinud vääriti viitamisest näiteks seaduste seletuskirjadele ja kohtumäärustele.

Ekspress uuris juunis Vaheri magistritööd koos andmeanalüütik ja plagiaadi­ekspert Priit Pärnapuuga. Sellest selgus, et Vaheri töös on küsitavusi umbes 40 leheküljel. Allolevas galeriis on neist lõviosa välja toodud. Vaheri töö väljavõtted asuvad vasakul, originaaltööde omad paremal.

„Vaheril on viited mitte valesti vormistatud või vales kohas või liiga hõredalt, tal on viiteid otseses mõttes puudu," selgitas Pärnapuu. "Viidete puudumine tundub olevat teadlik valik. See aitab näidata oma tööd uudsemana ja suuremana, kui see tegelikult on. Näiteks nimetab Vaher oma töö ühe väljakutsena võrrelda Eesti ja Saksamaa õigusruumi. Aga kogu võrdlus Saksamaaga on pärit Jäätma ja Laaringu töödest.“

Magistritöös leidub nii üks-ühele kopeerimist kui ka kohti, kus on muudetud paari sõna.Kõige enam on Elmar Vaher oma magistritöös kopeerinud Janar Jäätma poolt Tartu ülikooli õigusteaduskonnas 2015. aastal kaitstud doktoritööd „Ohutõrjeõigus politsei- ja korrakaitseõiguses: kooskõla põhiseadusega“. Samuti on Vaher oma töös ilma viidete ja ilma jutumärkideta kasutanud Mait Laaringu doktoritööd „Eesti korrakaitseõigus ohuennetusõigusena“, mis on samuti kaitstud Tartu ülikoolis 2015. aastal.