Gunnar Graps, Singer Vinger või Ultima Thule? Metallica esitab Tartus pala Eesti rokiklassikast

Teist Metallicat enam ei tule. Mitte kunagi. Ahmige nende energiat ja elusmuusikat seniks, kuni seda on.

Jan Berkovitch hakkab naerma, kui palun tal pisut Metallicast rääkida. „Ah et helistad valveallikale, jah?“ Ma ei tea Metallicast peale mõne murdeeas taustaks kuulatud hittloo midagi. Aga tema teab.

Raadio 2 metal-muusika saatejuhi ja inimesena, kes intervjueerinud kolme Metallica liiget („Väga põnevad isiksused, mõnusad“), võiks Berkovitchi mugavusvalveallikaks nimetada. Aga ta on ka tulihingeline Metallica fänn. Käinud lausa 22 kontserdil, kogunud lugematul hulgal bändinänni. Ainult viimasel ajal on fännikaup üsna kole, et mitte kasutada vängemaid sõnu, poetab ta mokaotsast.

Muus pole Metallica järele andnud. Päris kindlasti on 1981. aastal USA läänerannikul alustanud rokkaritest saanud arvestatavad muusikud. „Nad on kordi, kordi paremad pillimehed, kui olid alustades,“ hindab Berkovitch.

Sel tuurilgi on mehed võtnud endile uuendusliku ülesande: mängida laval üks publiku koduriigi hitt.