Veebipõhine rahvuslus – meie aja uus kokkukuuluvuse vorm
Selliseid eestlasi on olnud ka varem, näiteks meremehed või kaupmehed. Kuid minevikus oli hargmaiste hulk üsna väike. Sidemete hoidmine Eestiga oli keeruline ja aeglane ning seetõttu nõrgenes ajapikku side kodumaaga. Kuid välismaale kolides tunneb inimene vajadust hoida kontakti koduriiki jäänud lähedastega. Tänapäeval on ka pika vahemaa tagant võimalik kiiresti ja tihedalt suhelda. Peaasi, et käepärast oleks internet, nutiseade ja Facebook või Skype. Nii saab elada justkui mitmes kohas korraga ja olla virtuaalselt kohal ka siis, kui füüsiliselt viibitakse kaugel. Selline virtuaalne kohalolu lubab inimesel tunda ennast nii kodu-Eesti kui ka sealsete inimestega seotuna. Ennekõike sotsiaalmeedia, aga ka uudisteportaalid, e-pangandus ning teised digilahendused tekitavad tunde, nagu viibitaks ikka oma koduriigis. Ükskõik kus maailmas viibides võib väljarändaja interneti vahendusel luua enda ümber otsekui mini-Eesti. Saab lugeda Eesti uudiseid, vaadata televisiooni ja kuulata tuttavaid raadiokanaleid. Tänapäeva infoühiskonnas pole inimestel isegi põhjust uue riigi elukorraldust omaks võtta, sest koduriigi sotsiaalsed suhted, aga ka emakeelne meelelahutus on interneti vahendusel kergesti kättesaadavad. Veebipõhine rahvuslus võiks olla meie ajastu uus kokkukuuluvuse vorm, mis hoiab inimesi Eestiga seotuna.
Väljarännanute jaoks on kõige olulisemad veebipõhised suhtluskeskkonnad. Internetis peavad väljarännanud eestlased otsest suhtlust peamiselt Facebook Messengeri, Whatsappi ja Skype’i abil, mille kaudu saadetakse sõnumeid, helisõnumeid ja peetakse videokõnesid. Tihti kombineeritakse eri tehnoloogilisi võimalusi: näiteks hommikut alustatakse kaaslase tervitamisega Messengeris, päeval jälgitakse sotsiaalmeedia uudistevoogu, et teada, millega sõbrad parajasti tegelevad, tähtsate asjade korral helistatakse ning õhtul tehakse pikki videokõnesid perekonnaga.
Hargmaised eestlased jälgivad Eesti uudisteportaale ja tellivad digitaalversioone Eesti ajalehtede artiklitest. Ajalehtede lugemine internetis on nende jaoks kindel osa igapäevasest rutiinist. Samuti saadakse Eestis toimuvast infot Facebooki kaudu. Selle üle, mis Eestis toimub, arutatakse tihti oma sotsiaalmeedia seinal või suhtluses sõpradega, et osaleda arutelus ning kujundada ja avaldada isiklikku arvamust koduses ühiskonnas toimuva suhtes. Levinud on ka veebi vahendusel õhtuste uudiste vaatamine ning päevakajaliste saadete jälgimine teles ja raadios. Eriti tähtis on tele ja raadioprogrammi jälgimine suuremate ühiskondlike, kultuurisündmuste või rahvuslike tähtpäevade puhul. Näiteks vaadatakse otse või tagantjärele Eesti Vabariigi aastapäeva paraadi, presidendi uusaastakõnet, valimisdebatti ja laulupeo kontserte. Koos geograafilise kaugusega kaasneb vajadus lugeda koduriigi uudiseid ehk isegi tähelepanelikumalt kui Eestis kohal olles. See on väljarännanud eestlaste jaoks sümboolne viis olla ka edaspidi kodumaaga seotud.
Tehnoloogia annab rohkelt võimalusi, kuidas virtuaalselt Eesti elus osaleda, näiteks olla tegev asumiseltsis või oma ettevõttes ning Eesti kodanikuna e-hääletada ükskõik millisest maailma riigist. Just kuuluvustunne kodumaaga motiveerib Eesti ühiskonnaga sidet säilitama. Kuna mitme riigiga seotud olemine, infoväljas olemine on muutunud interneti vahendusel niivõrd lihtsaks, siis innustab see väljarännanud inimesi Eestis aktiivsemalt tegutsema. Hargmaistel inimestel on kerge olla kursis nii erialaste kui ka ühiskondlike uuenduste ja muutustega Eestis. Kuna nad tunnevad end Eestisse kuuluvana, siis on neil lihtne anda oma panus e-hääletustest osa võttes. 2019. aasta Eesti Riigikogu valimistel moodustasid e-hääled kõikidest osalenud hääletajatest 43,8 protsenti, välisriikidest antud e-häälte osakaal kõikidest antud e-häältest oli 6,3 protsenti.
Tööalaselt on hargmaised eestlased samuti sageli Eestiga seotud, juhtides ettevõtet või tehes kaugtööd, s.t täites tööülesandeid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste abil. Nad elavad küll teises riigis, kuid teevad tööd endiselt Eesti ettevõtte jaoks ja suhtlevad töökaaslastega interneti kaudu. Samuti ei pea ettevõtte juhtimiseks pidevalt Eestis viibima, kuna asjaajamine (töötajate arvele võtmine, töölubade taotlemine, aruannete esitamine jms) saab kiiresti ja mugavalt toimuda e-riigis. Nii saab hoida töösidemeid Eestiga, kuid tegutseda paralleelselt teises riigis. Ka tööalaste uudistega hoitakse end kursis Eesti meediat kasutades. Näiteks kinnisvaraettevõtjad jälgivad kinnisvaraportaale ja tellivad e-posti aadressile pakkumisi uutest korteritest, mis neile Eestis huvi pakuvad. Facebooki vastavatest gruppidest on neil lihtne leida nii sobivaid objekte, üürilisi kui ka ostjaid.
Paljudel hargmaistel on Eestis kinnisvara ja teine kodu, mille eest kantakse hoolt interneti vahendusel ja digiteenuste abil. Internetipangas on lihtne tasuda makse ja igakuiseid arveid. Samuti korraldatakse näiteks interneti vahendusel korteriühistute koosolekuid. Abiks on nutikodu lahendused, millega saab kodus toimuvat jälgida ja nutiseadmete kaudu juhtida – näiteks temperatuuri reguleerida või väravaid avada. Ka pere lähisuhteid hoitakse interneti abil. Virtuaalne lapsevanem täidab välismaal viibides oma vanemlikke perekohustusi neti vahendusel: aitab Skype’i kaudu lapsel koolitöid teha või korraldada pereliikme sõidu kooli, tellides selleks Bolti või Uberi takso.
Hoolimata levinud arvamusest, et väljarännanud eestlased on Eesti jaoks kadunud inimesed, näitab meie uuring, et interneti ja sotsiaalmeedia vahendusel hoiavad eestlased tihedaid sidemeid kodumaaga. Hargmaine elustiil võimaldab inimestel elada, töötada ja vaba aega veeta korraga mitmes riigis, kaotamata sidet ühegagi neist – see on tänapäeva uus normaalsus.
