„Teil pidi ju üks mees veel olema. Teda täna ei tulegi?“ küsis terapeut.

„Mõtlete Helirit? Ta ei saanud täna tulla, on Viljandis,“ vastas Ratas.

„Sest pole midagi. Nagu olen aru saanud, peamine murekoht ongi teie omavahelistes suhetes,“ lausus terapeut. Ratas ja Helmed piidlesid üksteist altkulmu. „Rääkige siis, mis teil hinge peal on.“

Helmed vaatasid trotslikult Ratase poole, viimane võttis jõu kokku ja lausus: „Mulle väga meeldib meie suhe. Ma tahaksin sellist sooja ja südamlikku suhet, kus üksteist hoitakse ja teise soove loetakse silmadest. Kahjuks on selles osas veel väikseid puudujääke.“

„Väikseid puudujääke?“ küsis terapeut.

„Olgu, päris suuri. Ega ma väga kurta ei saagi, mõnes mõttes elan oma unistuste elu. Saan ringi sõita mööda maailma, kõikjal peetakse minust lugu, naeratatakse ja tehakse komplimente. Ma ei taha selle lõppemist ja mul on väga hea meel, et Mart ja Martin võimaldavad mul elada läbi kõiki neid kauneid hetki. Kahjuks on kooselu nendega väga keeruline, peaaegu võimatu. Mulle tundub, et nad ei pea minust üldse lugu. Nad petavad mind kogu aeg. Kuidas küll minna nõnda edasi?“ nukrutses Ratas.

Terapeut vaatas Helmete poole. „Need on ju meeste naljad,“ teatas Mart Helme naeratades. „Kahjuks on Jüri meil selline tundlik. Ma räägin talle, et ära võta südamesse, ega me seda halva pärast ei tee, aga Jüri ei saa sellega hakkama. Ta jääb kohe selliseks nurkaks ja vaatab meid nutetud silmadega. Eks meil on siis häbi ja me proovime paar päeva viisakalt käituda.“

Terapeut uuris, kas Helmed suudaks äkki kauem kui paar päeva viisakad olla. „Oleme proovinud, aga välja ei tule. No pole teha midagi. Oleme loodud sellisteks, ega meid enam ümber ei kasvata,“ ütles Martin Helme.

„Aga suhet lõpetada pole teil kellelgi mõttes olnud?“ küsis terapeut. „Ei,“ vastas Ratas, „aga tahaks teada, kuidas sellises suhtes edasi elada.“

„Sel juhul on parim lahendus see, et elate üks päev korraga. Te unustate kogu aeg, mis juhtus eile ega planeeri liiga täpselt seda, mis juhtub homme. Elategi ühe päeva haaval. See on päästnud lugematu hulga suhteid,“ soovitas terapeut.

„Üks päev korraga?“ imestas Ratas. „Tavaliselt tahetakse poliitikult ikka pikka plaani, saja aasta peale või vähemalt järgmiste valimisteni mõtlemist. Kuidas ma nüüd juhin riiki üks päev korraga?“ kahtles Ratas.

„Ära sina selle peale küll mõtle!“ pani Mart Helme talle käe raskelt õla peale. „Las meie mõtleme, kuidas me riiki juhime. Sina ela, nagu terapeut soovitas, üks päev korraga ja ole muudkui peaminister.“

Ratas vaatas teda rõõmsalt, tema jaoks oli lahendus leitud.