Triloogia esimest ja lugejate hulgas väga populaarset raamatut „Kojamehe naine“ on juba varem kaks korda välja antud. Kurioosumina on seda paljundatud isegi käsitsi ümber trükkides. See räägib 1960ndate lõpust, kui intellektuaalsete huvidega ja parteiladviku perekonnast pärit noormehel tekib seksuaalne suhe temast vanema ja sotsiaalselt madalamal positsioonil oleva naisega. Agulikeskkonda paigutatud tegevus annab mahlaka pildi noorukist täiskasvanuks saamise raskustest ja seksuaalsetest seiklustest, mis veel hilisemates raamatutes peategelasele oma vermivat mõju avaldavad.
Teine romaan „Topeltvalguses“ valgustab 1988. aasta laulva revolutsiooni suve. Romaani peategelane on noor naine, kellest saab esimese osa peategelase Helger Tepneri armuke. Keerulise isikliku eluga neiu toob tema perekonnaellu ka lapse. Ajad on pöördelised ja segased nii ühiskondlikus kui tegelaste isiklikus plaanis.
Kolmas osa, „Mäluauguga naine“ käsitleb aega kümme aastat tagasi enne suurt majanduskriisi, kui elu muutus paljuski teistsuguseks. Kolmanda osa peategelane on kolmekümnendates eluaastates noor valgekrae. Ta leiab maanteekraavist purupurjus naise, kes tema ees sõitvast autost välja visati. Helger Tepner astub uuesti tegelaste sekka raamatu lõpu poole ja siis hakkavad taas tekkima kõikvõimalikud mängud. Just selles viimases osas omandab triloogia pealkiri „Täiskasvanute mängud“ oma tõelise tähenduse. Just seal hakkavad need mängud täies hiilguses särama ja muutuvad isegi tegelikuks elu sisuks.
Raamatu kaanepildiks on Toomas Vindi salapärane maal „Vaade I“ (1991), millel alasti naine magab murul, temast ühele poole jääb iidne paekivist linnamüür, teisel pool aga on salapärane mets. See võiks olla Toompeale viiv Komandandi tee. Murule on joonitud parkimiskohad ja tänavavalgustid annavad nõrka valgust. Hakkab koitma. Need on täiskasvanute mängud...
