“Rannamaja” näib olevat koguperesõbralikum versioon Facebooki-grupist “Eestlaste kolmnurk”

Kui kevade paiku jooksis mõnest meediavoost läbi info, et plaanitakse teha Eesti versiooni „Love Islandist“, olid ootused muidugi suured. Millisele lõunamaa saarele minnakse, oli vist esimene küsimus, mis sellega seoses pähe tuli, ja teiseks, kes oleksid osaleja.

Briti ja USA „Love Islandites“ on tegelased pigem hüperreaalsed, sellised inimesed, kellesarnaseid päriselus vist ei kohta, rohkem ikka tabloidlehtedes. Kas Eestist leiab selliseid inimesi? Tegelikult peaks ju leidma, sest eestlased on ikka olnud hüperreaalse ilu osas maailmas esirinnas. Kuid kas leidub tehnoloogiat, et see ekraanil välja mängida, või minnakse tagasihoidlikuma, vaesema ja agroma teed? Äkki isegi tuleb sellest midagi nii võimsat kui näiteks omaaegsest „Naistevahetusest“ või miks mitte ka hiljutisest „Prooviabielust“.

Ühesõnaga, küsimusi oli palju. Briti ja USA „Love Islandi“ kohta veel nii palju, et ega ma neist kumbagi tegelikult väga palju vaadanud ei ole. Briti oma võib-olla neli saadet ja USA oma umbes pool. Hakkad suure entusiasmiga vaatama, aga siis jõud raugeb.

„Rannamajas“ on mindud tagasihoidlikuma, vaesema ja agroma teed.