Suur kohtuprotsess Pariisis: naisterroristide asjatundmatus päästis 60 inimest
Prantsusmaa kohus langetab sel nädalal otsuse kahe naise suhtes, keda süüdistatakse autopommi õhkamise katses Pariisi Jumalaema kiriku lähedal. Tähtis kohtuprotsess paljastas naissoost džihadistide võtmerolli kodumaises terrorismis.
3. septembri õhtul 2016 parkisid Inès Madani (22) ja Ornella Gilligmann (32) numbrimärgita halli Peugeot 607 ühele restoranidega palistatud kitsale tänavale, mis asub Notre-Dame´i ligidal Pariisi kesklinnas.
Autosse oli laaditud kuus gaasisilindrit. Need valati üle kütusega, mille sisse visati põlev sigaret. Kohus kuulis, et plahvatus oleks tekitanud laastava tulepommi ja tapnud või vigastanud kõrvalbaaris vähemalt 60 inimest.
Kuid naised olid kütuseks valinud diisli, mis on oluliselt halvemini süttiv kui bensiin. Hoolimata mitmest katsest ei võtnud auto tuld. Riigiprokuröri sõnul hoidis vaid see viga ära tapatalgud.
Prantsusmaad haaranud kohtuprotsessil, mis praeguseks kestnud kolm nädalat, rääkisid advokaadid naiste keerulisest lapsepõlvest ja mineviku läbielamistest, nagu ebaõnnestumine kooliõpingutes, seksuaalrünnak, narkootikumide tarvitamine, perekondlikud raskused ja ülekaalulisusest tulenev surve.
Suur osa protsessist keskendus Madanile, kes oli rünnaku ajal 19aastane ja esines sotsiaalvõrgustikes mitmete ISISe meesvõitlejate varjunimede all, et teisi naisi virtuaalsuhtesse võrgutada ja neid seeläbi terrorismi kaasata. End mehena esitledes meelitas ta mitmeid naisi online-suhtesse astuma ja abieluvannet andma. Telefoniga rääkides teeskles Madani alati meest.
Valetades, et on just Süüriast tagasi saabunud džihadist "Abou Soulayman", lähenes Madani Gilligmannile sotsiaalvõrgustikes ja läbi ühe veebipõhise religiooniküsitluse. Gilligmann langes kiiresti kirglikkusse virtuaalsuhtesse.
Kohus kuulis, et Gilligmann, kes oli kõigi oma kolme lapsega sünnitamisel raskusi talunud ja kannatas sünnitusjärgse depressiooni all, oli "Abou Soulaymaniga" vahetanud lühikese aja jooksul rohkem kui 6000 sõnumit. Gilligmani sõnu suhtlesid nad iga tund ja "vajusid unne ja ärkasid telefoni kõrval". Gilligmann ütles, et nad rääkisid "abielust, tulevikust, lastest" ja et ta saatis endast "mehele" alastifotosid.
Madanile meeldis tähelepanu, mida tema kehastatud meestesse armunud naised talle osutasid. Ta ütles, et see täitis tema elus valitsevat tühjust, sõnades kohtule: "Mul ei olnud oma päevadega suurt midagi teha."
Kohus kuulis, et Madani, bussijuhi viiest tütrest neljas, sattus nii narkootikumide kui religiooniõpingute rüppe pärast seda, kui langes 17aastasena seksuaalrünnaku ohvriks. Tema lähedane naissõber lahkus Süüriasse ISIS-e väljakuulutatud "kalifaati" ja Madani isa hoiatas võime, et ka tema tütar võib džihaadi pidama siirduda.
Kohus kuulis, et Madani veetis "80 protsenti ajast oma ettetõmmatud kardinatega toas, teki all, oma arvutis või telefonis. Ta elas nagu erak."
Kui Madani ja Gilligmann lõpuks paar nädalat enne Notre-Dame´i rünnakut ühes Pariisi eeslinna burgerikohvikus silmast silma kohtusid, väitis Madani, et on "Abou Soulaymani" õde, kes tuli mehe asemel. Hiljem vanglas kohut oodates oli Gilligmannil väidetavalt raskusi leppimisega, et Abou Soulaymani polnud kunagi eksisteerinud.
Kohtuprotsessil tsiviilisikuid esindav advokaat Thibault de Montbrial rääkis kohtule, et sotsiaalsetest ja majanduslikest raskustest tingitud vabandused tuleks otsuse langetamisel kõrvale jätta. Tema sõnul on Madani "Prantsusmaa džihadismis tähtis tegelane ja manipulatsiooniekspert". Samuti oli Gilligmann olnud väga radikaliseerunud juba enne "virtuaalse unistuste printsiga" kohtumist. Montbriali sõnul kuulusid mõlemad naised terrorivõrgustikku.
Riigiprokurör nimetas kohtualuseid "naisdžihaadi nägudeks", öeldes, et nende eesmärk oli põhjustada võimalikult palju surmasid.
Kui autopomm ei süttinud, põgenesid naised sündmuskohalt. Gilligmann vahistati Lõuna-Prantsusmaal. Oma ISIS-e sidemehe nõuandeid järginud Madani siirdus Pariisist kagus asuvasse väiksesse Boussy-Saint-Antoine´i linna, kus ta liitus teiste radikaliseerunud naistega.
Kartes, et politsei jälgib neid, põgenesid Madani ja temaga koos olnud naised neile varjupaigaks olnud korterist, haarates relvana kaasa kööginoa. Üks naistest üritaski noaga erariietes politseinikku rünnata. Põgeneda püüdnud Madanit tulistasid politseinikud jalgadesse.
Kokku on Pariisis kohtu all viis naist, keda süüdistatakse terrorirühmituses osalemises või terroristlikus tegevuses. Kohtule räägiti, et kaks naist on seksuaalrünnaku või vägistamise ohvrid. Teised kannatasid kaaluprobleemide või söömishäirete all. Mitmetel olid keerulised suhted oma perekonnaga.
Protsessi raames süüdistatakse veel üht meest ja naist terroristlikust kuriteost mitteteatamises. ISIS-e võitleja Rachid Kassim, kes kohtupaberite järgi koordineeris oma Süüria baasist nii ebaõnnestunud Notre-Dame´i rünnakut aga ka teisi Prantsusmaal toimunud terroriakte, puudus istungilt. Usutakse, et Kassim tapeti Iraagis, kuid tõendid tema surmast puuduvad.
© Guardian News and Media 2019
