Euroopa ristisõdijate pilgud pöördusid Läänemere-äärsete paganate, õigemini nende valduste poole 12. sajandi viimasel veerandil. Algavat vallutussõda õigustati kristianiseerimise ehk ­jumalale meelepärase võitlusega paganate vastu. 1200. aasta kevadel purjetas Liivimaa piiskop Albert 23 laevatäie ristisõdijatega Väina (Daugava) jõe suudmesse.

Ristisõjaks asutati paar aastat hiljem rüütlitest Mõõgavendade ordu. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist tungisid ristisõdijad sügise hakul 1208 Eestisse ja põletasid maha Otepää linnuse. Algas eestlaste muistne vabadusvõitlus, mis kestis vahelduva aktiivsusega enam kui sajandi. Sõja esimese kümnendi üheks silmapaistvamaks juhiks ning vabadusvõitluse sümboliks läbi ajaloo kujunes Sakala vanem Lembitu.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel