Jaanuaris 1922 jõudis kaitsepolitseinik Ernst Hansari kõrvu kuuldus, et sadamatehaste insener August Kahlberg käib tihti Venemaal ja naastes toob kalliskive salaja üle piiri. Hansar tegi kindlaks, et Kahlberg ajab Venemaal laialdast äri ja tal on kaupade väljaveoks võetud litsentsid. Kapo ametnik sai teada sedagi, et Kahlberg kavatseb kalliskivid välismaale smugeldada.
Briljandid olid peidetud korseti sisse
Veebruari keskel kuulis Hansar välisministeeriumist, et inseneri abikaasa Aliide Kahlberg on võtnud pooleks aastaks välispassi Prantsusmaale sõiduks. Konsulaatidest selgus, et Kahlberg oli hankinud ka Läti, Leedu, Poola jt viisad. 25. veebruari õhtul istuski proua Kahlberg Tallinnas Riia rongi rahvusvahelisse vagunisse, Hansar aga kõrvalvagunisse.
„Kui rong Sangaste jaama jõudis, läks ta vagunist välja ja end raudteepolitseile esitades, palus Valka ette teadustada, et Valga tollipunkti keegi naisterahvas saadetaks läbiotsimise otstarbel,“ kirjeldas ajaleht Vaba Maa hiljem Hansari tegevust.
Valgas sisenesid rongi Valga tollipunkti ülem ühes kahe ametnikuga. Hansar viis nad asjaga lähemalt kurssi. Seejärel astusid tolliametnikud Kahlbergi kupeesse, ent ei avastanud sealt midagi. Hansar ei jäänud sellega rahule, vaid palus, et kohalekutsutud naisametnik Liisa Meri Kahlbergi põhjalikult läbi otsiks.
