Eesti Vabariigi ajal oli Arthur-Helmut Ant sõjaväelane, kes pärast Tallinna lahingukooli lõpetamist teenis piirilinnas Narvas sõjaväeringkonna staabis kirjutajana. Pole võimatu, et ta pakkus idanaabrile oma teeneid juba enne Eesti okupeerimist 1940. aastal. Igal juhul kohe pärast juunipööret suunati Ant tööle Narva sõjakomissariaati.

Ant oli väheste väljavalitute seas, kellele kuulus uute võimude eriline usaldus. 26. novembril 1940 kinnitas Eesti kompartei keskkomitee 16 eestlase nime, kes suunati Moskvasse Kõrgemasse Julgeolekukooli. Nende timukakooli kursantide seas oli ka Ant. Detsembris sõitis ta Moskvasse, kus õppis kuni juunini 1941. Juunist augustini oli Ant praktikal NKVD Narva osakonnas, ja see praktika algas küüditamisega. Ajaloolane Meelis Maripuu kirjutab uurimuses „Küüditamised Eestis 1941. aasta suvel“ (2007), et Balti riikidesse suunati küüditamist organiseerima „lisaks 208 eestlasest, lätlasest ja leedulasest kursanti Kõrgemast Julgeolekukoolist“.

KÜÜDITAJA: Arthur-Helmut Ant’i tunnistus aastast 1941 Moskva Kõrgemas Julgeolekukoolis õppimise kohta. Foto: Pekka Erelti kogu

Naasmise Moskvasse lükkas edasi sõda. Augustist 1941 osales Ant lahingutes hävituspataljonlastest koosneva Narva Töölispolgu rühmaülemana. 1942. aasta algul oli ta paar kuud vangivalvur NKVD vanglas, seejärel jätkas õpinguid Moskvas. 1944. aasta sügisest kuni veebruarini 1946 oli Ant NKVD operatiivtöötaja Eestis. Seejärel töötas Tallinna lihakombinaadis ja hiljem oli Saku õllevillimistsehhi partorg.

Autor tänab Valdur Ohmanni abi eest.