„Muhamedi ehk islami ilm on alati olnud ­sarnane, et ta kaob teatavaks ajaks muu ilma tähelepanu piirkonnast, siis aga ilmub uuesti ilmapoliitikasse ähvardavama sõjakoletisena,“ kirjutas Sakala artiklis „Ärkav islam“ märtsi keskel 1928. See ilm, mis eestlaste ettekujutuses elas salapärase tuhande ühe öö muinasjutuna, oli end sõjakalt liigutama hakanud. „Kuningas Ibn Saud on tõstnud sõjakirve naabermaade, Inglise ülemvalitsuse all olevate Iraagi ja Taga-Jordani vastu.“

Kuningas Ibn Saud (1875–1953), Saudi Araabia riigi rajaja ja esimene valitseja, jäi kogu islamimaailma kehastusena meie ajakirjanduse veergudele järgnevaks aastakümneks. Mida aeg edasi, seda enam nähti Lähis-Idas toimuva laiemat mõju. 1937. aastal avaldas Päevaleht pika järjeloo „Võitlus Püha Maa pärast“, mis selgitas lugejatele kaugel Palestiinas toimuvat, selle põhjusi ja tagamaid.

Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel