Kolmekümnendate aastate algul hakkas Tartus koos käima rühm inimesi, kes olid nakatunud Itaalia fašismi ideedest ja kelle iidoliks oli Benito Mussolini. Neid tiivustas usk, et just fašism aitab parandada Eesti viletsat majanduslikku ja poliitilist olukorda. Kooskäimistest kujunes peagi välja organisatsioon nimega Eesti Rahvusfašistide Kogu, mis kinnitati siseministeeriumi juures 27. septembril 1932.

Vale-kooliõpetajast fašist

Tartu fašistide eestvedaja oli „kooliõpetaja“ Joosep Meibaum, keda hüüti ka Eesti Mussoliniks. Mehe minevik oli kirju. Augustis 1920 astus Meibaum Tartu ülikooli, esitades Gatšina reaalkooli lõputunnistuse. Ülikooli lõpetada ta ei suutnud ning lahkus sealt 1924. aasta sügisel. Mitu aastat hiljem soovis Meibaum saada Tartu tööstuskooli õpetajaks ning sel puhul nõudis Tartu koolivalitsus ülikoolilt välja Meibaumi lõputunnistuse, saates selle edasi haridusministeeriumile. Seal aga äratas tunnistuse ehtsus suurt kahtlust. Asi läks kohtuvõimude kätte. Selgus, et allkirjad tunnistusel olid tehtud Meibaumi käega. Võltsija anti kohtu alla ja mõisteti novembris 1928 kolmeks aastaks vangiroodu. Meibaum vabanes 1931. aastal ennetähtaegselt ning pööras oma elus uue, pruuni lehekülje.

Eesti avalikkus sai Tartu fašistidest kuulda 1932. aasta sügisel.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel