Niisamuti nagu mujal Euroopas, tärkas Eestiski huvi vanade kõrgkultuuride vastu juba 18. sajandil. Kohalikke baltisakslasi vaimustas eriti just Egiptus ning selle huvi keskuseks kujunes 19. sajandi algul oodatult Tartu ülikool. Eestvedaja oli noor energiline baltisakslane, Vaste-Kuustest pärit Otto Friedrich von Richter (1792-1816). Tema oli arvatavasti ka esimene eestimaalane, kelle jalg selle tõotatud maa pinnale astus.
Johann Wilhelm Krause (1757–1828) Louis-François Cassase (1756–1827) järgi. Kaljusse raiutud grott Chepreni püramiidi juures. Koopia raamatust: L. F. Cassas. Voyage pittoresque de la Syrie, de la Phoenicie, de la Palaestine et de la Basse-Aegypte. T. III, Paris, 1799. 1820. Seepia. Tartu Ülikooli Raamatukogu.

Egiptusse saabus Richter ühes oma reisiseltsilise Sven Fredrik Lidmaniga aprilli keskel 1815. "Teekond viis neid mööda Karnaki, Luxori, Kom Ombo ja Assuani muististest," kirjutab egüptoloog Sergei Stadnikov oma Richteri-uurimuses. Richteri reisid said aga augustis 1816 traagilise lõpu. Äsja 24aastaseks saanud Richter suri 13. augustil Smürnas düsenteeriasse.

Ušebti. Hiline periood, 26. dünastia, 664–525 eKr. Tekst: „Valgustatu, Osiris, Jumala isa, Jumala sulane, varade järelevaataja, Psamtek–pa–di–Sepa“. Ajaloomuuseumi kogu


"Ta oli läbi rännanud Egiptuse, osa Nuubiast, Palestiina, Süüria ja Anatoolia ning kavatses minna Pärsiasse, kus talle Vene saatkonna juures keiser Aleksandri käsu kohaselt oli eraldatud auväärne ametikoht," kirjutati Saksamaal ilmunud nekroloogis.

Neil reisidel kogutud muistised jõudsid Rootsi kaudu Eestisse Richteri isa kätte, kes need 1819. aastal Tartu Ülikooli Kunstimuuseumile kinkis. 19. sajandi lõpul kuulus muuseumi egiptuse kollektsiooni 124 eset, kogu põhiosa moodustas Richteri pärand. "Oma mahult ja teaduslikult kaalult oli muuseumi egüptoloogiline kollektsioon võrreldav Venemaa suuremate kogudega," iseloomustas seda Stadnikov. Seal oli nii uhkeid kiviskulptuure kui ka terve, kaunilt maalitud sarkofaag.

Kuid 1915. aastal viidi see väärtuslik kollektsioon Venemaale sõjavarju. Kogu asub Eesti riigi korduvatele tagastamispalvetele vaatamata praeguseni Voroneži Oblasti Kunstimuuseumis, kuigi pidi juba Tartu rahulepingu (1920) järgi kodumaale naasma.

Apteeker Johann Burchard


Euroopat tabanud egüptomaania ei jätnud puutumata ka Tallinna. Just Tallinna arstile ja raeapteekrile, baltisakslasele Johann Burchardile (1776-1838) peame tänulikud olema, et Eesti Ajaloomuuseumis on praegu meie parim klassikaliste muististe kollektsioon.

Maokujuline sõrmus. Rooma Egiptus, 1. sajand pKr. Kuld, 6,74 g. Pekka Erelti kogu.


Burchard oli kollektsionäär selle sõna parimas tähenduses. Juba 1802. aastal asutas apteeker Tallinnas hiljem ka linnarahvale avatud muinsuste kabineti Mon Faible (minu nõrkus). Kui 1864. aastal alustas Kanuti Gildi ruumes Pikal tänaval tegevust Eestimaa Provintsiaalmuuseum, kinkisid Burchardi pärijad 1870. aastal tema kogu just sinna.
KANOOP VÄEPEALIK PADIHOREMHEBI HAUAKAMBRIST:  26. dünastia, 7.-6. sajand eKr.  Alabaster, k 52 cm.  Eesti Ajaloomuuseum
STEEL: Ptolemaioste periood, 332-30 eKr.  Puit, k 46 cm.  Eesti Ajaloomuuseum

Raeapteekri mitmekülgsesse muististe kollektsiooni kuulus esemeid nii Egiptusest kui ka Kreekast ja Roomast. Burchard ei piirdunud lihtsalt kogumisega, ta üritas oma kogu esemete kohta ka rohkem teada saada. Näiteks Egiptuse muististe osas küsis ta nõu Vene teaduste akadeemialt ja Helsingi ülikoolilt. Vaatamata sõdadele ja muudele ajaloovapustustele on Burchardi kogu õnneks suuresti säilinud.

Minu teekond Vana-Egiptusse


SKARABEUS: 18. dünastia, vaarao Thutmosis III valitsusaeg (1479–1425 eKr).  Langenud vaenlasel trampiva hobuse kujutis ning kartušš vaarao Thutmosis III valitsejanimega Menkheperra („Jääv on Ra taasteke“) ja kuninglikud tiitlid „Täiuslik Jumal, mõlema maa valitseja“ .  Steatiit, p 37 mm.  Pekka Erelti kogu
PLAADIKUJULINE AMULETT: 18. dünastia, vaarao Thutmosis III ja Hatshepsuti koosvalitsus (1479–1425 eKr). Plaadi ühel küljel vaaraode Thutmosis III ja Hatshepsuti kartušid, teisel küljel vibuga vaarao lahingus, tema kohal Thutmosis III kartušš. Steatiit, 20x28 mm. Pekka Erelti kogu
PLAADIKUJULINE AMULETT: 18. dünastia, vaarao Thutmosis III ja Hatshepsuti koosvalitsus (1479–1425 eKr).  Plaadi ühel küljel vaaraode Thutmosis III ja Hatshepsuti kartušid, teisel küljel vibuga vaarao lahingus, tema kohal Thutmosis III kartušš. Steatiit, 20x28  mm. Pekka Erelti kogu
Maailmas on klassikaliste muististe kogumine nii muuseumidesse kui ka erakogudesse igapäevane tegevus, Eestis aga midagi eksootilist ja kauget. Kui kogu maailm peab seda oluliseks, siis on see meilegi oluline. Nii tekkiski mul ligi kümme aastat tagasi mõte teha Mikkeli muuseumis näitus muistsetest kultuuridest („Kadunud aegade aarded“, 7.02.2009-31.01.2010) - et süstida huvipisik eriti noortesse. Minul on see pisik veres olnud aastakümneid, kogumiseni jõudsin aastaid tagasi. Oma teada juhuslikult, aga võib-olla oli siin ka Osirise käsi mängus. Igal juhul jäi siinne kogumise-maailm väikeseks ja muutus igavaks ning vana huvi näitas kätte uue teeotsa. See huvi pole jahtunud tänaseni.