Võimalik vaid Eestis! Presidendivalimised, mis rikkusid riigi tuleviku

Osa vabadussõjalasi tahtis Eesti riigivanemaks kindral Johan Laidoneri. Ent siis mindi tülli.

Eesti riigipea valimistel kevadel 1934 vastaskandidaadile armu ei heidetud. Valimisvõitlusest kujunes kahe kindrali, Johan ­Laidoneri ja Andres Larka kahevõitlus. Õhku paisati süüdistusi, mis olid niisama alatud nagu presidendikandidaadile Marina ­Kaljurannale tema rahvuse etteheitmine. Ent kõike seda poleks olnud, kui kokkulepetest oleks kinni peetud.

Vapside hukatuslik viga

Aprillis 1934 võinuks Eesti saada presidendi (toona riigivanema), kelle selja taga olnuks erimeelsusi ületav erakondade kokkulepe. Eestvedajaks väärika kandidaadi leidmisel oli mõjuvõimas Eesti Vabadussõjalaste Liit, kes lõi käed Riigikogu suurima, Ühinenud Põllumeeste Erakonnaga. Läbirääkimisi hakkasid pidama vapside liider Artur Sirk ja põllumeeste peasekretär Ilmar Raamot.