Stuudiost läbi jalutanud sõprade abiga salvestatud Aapo Ilvese värske plaat emotsionaalselt väga kirev ei ole, pigem iseloomustab siinseid murdekeelseid ja vahel suisa sõnatuid palu iseäralik helgus, selline tänulik-rahulik rõõm, mida tundis vana Melker Soolavaresel paadisillal merre loojuvat päikest vaadates – „On kõigil hing, on kõigil hääl ja puudu pole keegi“.