Juhuks kui rektorit mingil põhjusel siiski valida ei õnnestu, pakume siinkohal nimekirja inimestest, kes saaksid rektori ametiga hiilgavalt hakkama. Kui neist ei peaks piisama, pakkume järgmisel nädalal jälle uued tegijad.

* * *

Peep Aaviksoo

Kuna Peebul ja Jaagul nagunii ükski normaalne inimene vahet ei tee, siis võiks ühe Aaviksoo sujuvalt teisega asendada (võtkem šnitti kas või "Raudsest maskist"). Seda enam, et ka Peep on suurte juhtimiskogemustega (olnud Tallinna abilinnapea ja ehitusjuht) ja kah kõva spordimees. Ja Jaak ei peaks ka enam ajalehtedesse murekirju saatma: vähemalt koht jääks peresse.

Ando Keskküla

Elukunstnikust disaineril ja kunstiakadeemia eksrektoril on liiga kaua lastud luuslanki lüüa. Aeg oleks taas teda Eesti loovmajanduse hüvanguks rakendada. Kindlasti tooks Keskküla provintslikuks muutunud Emajõe Ateenasse rohkem kreeklaste epikuurlikku vaimu ja kosmopoliitset visiooni.

Aivar Kull

Aivar Kullil valmis hiljuti monograafia Oskar Lutsust ja vabakutselise inimesena oleks tal piisavalt aega ülikooli juhtida. Seoses monograafiaga on tal õnnestunud sisse elada farmaatsiasse, kirjandusteadusse, natuurfilosoofiasse ja dipsomaaniasse, mis Tartu elu mõistmisel ja Tartu ülikooli juhtimisel tingimata vajalikud.

Lotmanid

Rektori ametisse pole loogilisemat valikut kui kuulsaima sõjajärgse Tartu professori Juri Lotmani järeltulijad. Mihhail Lotmanil on Tallinnas professuur olemas ja seepärast tuleks ehk eelistada mõnd muud Lotmanit. Vahest Grigorit, kes eraõpetlasena Tartus elab, või miks mitte ka Postimehe kultuuritoimetuse juhti Rebekka Lotmanit? Kui rohelised riigikokku ei pääse, võiks Aleksei maalt linna tuua. Ka filmikriitik Helen Lotman oleks moekas valik.

Marianne Mikko

Marianne Mikko, hea teejuht euroteel, kehtestaks ülikoolis loodetavasti naiste kvoodi, mistõttu tekiks ka meestel lootus sisse pääseda. Rektor Mikko propageeriks ülikoolis euroopalikke väärtusi, edendaks tervislikku toitumist, võitleks prostitutsiooniga ja parandaks Moldova kuvandit.

Kati Murutar

Kehastunud alma mater. Puuduva doktorikraadi kompenseerib hiilgavalt rahvuskehandi taastootmisega, olles eeskujuks kõikidele noortele ja tudengitele, ning ausa meelega. Sest mis muud see ülikool on kui suur pere.

Paavo Nõgene

Oma maja seinte vahel kasvanud noore ande vastuvõtuks tegi Vanemuine omal ajal kõik mis võimalik ja mis näis isegi võimatu - ei pidanudki vajalikuks juhilt nõuda lõpetatud kõrgharidust. See olevat liigne bürokraatlik formaalsus. Piisavat praktilistest showbusiness'i kogemustest, know-how'st ja armastusest teatri vastu. Nende väljapaistvate omadustega sobiks ta ka alma mater'it vä äristama.

Peeter Olesk

Endine vabariigi haridusminister ja praegune SL Õhtulehe Tartu kirjasaatja, teenekas kirjandusteadlane oleks kahtlemata väärikas valik. Ta vähemalt teaks, kuidas Gustav Suitsu ajal asjad ülikoolis käisid.

Priit Pullerits

Ühes käes demagoogia käsulauad, teises käimiskepid, annab Pullerits uue, dünaamilise, üllatava, fiitšeliku näo seni konservatiivsust sümboliseerinud TÜ-le. Ühendab endas homofoobist telepastori ja Kesk-Lääne müügimehe kvaliteete, mis tulevad ainult kasuks TÜ uue ingliskeelse image'i konstrueerimisel.

Arnold ja Ingrid Rüütel

Mõlemad on doktorikraadiga teadlased. Arnoldil on pikaajaline kõrgkooli juhtimise kogemus, aga Ingridil jälle vaimulähedane eriala. Rahvaluule ja piimakarjandus on sajandeid olnud eesti rahva põhiline elu sisu. Perekond Rüütlid (üks võiks olla rektor, teine prorektor) oleks püsiväärtusi toestav valik.

Sergei Stadnikov

Kuidas saab olla nii, et ülikoolis on muumia, aga egüptoloogi ei ole?! Meil on selline egüptoloog, valjuhäälne rektor, rahvusvahelise mainega teadlane Sergei Stadnikov. Pealegi on ta Egiptuse kirjanduse tõlkija. Elame globaliseeruvas maailmas ja seetõttu peaks meil Kreutzwaldi kirjavahetuse kõrval olema lugeda ka kõigi tähtsamate vaaraode kirjavahetus. Pimedatel ja jahedatel aastaaegadel saaks siis korraldada massiivseid ekspeditsioone, et tuua igal aastal koju vähemalt kaks muumiat ja kolm kanoopi. Kindlasti pääseks noorteadlased siis ka kuningas Saalomoni kaevandustesse ja Seeba kuninganna varakambritesse hängima. Kui Audentest juhib ameeriklane, miks ei võiks Tartu Ülikooli juhtida ukrainlane!

Märt Sults

Karismaatilise diktaator-rahvakunstnik juhitüübi musternäide. Kitarre käes ja püstol taskus - sellisena sümboliseerib ta ühelt poolt julgeoleku garanti, teisalt näoga tudengite poole olemist. On ka ise õppinud ülikoolis. Hoiaks ülikooli homovaba või peaks neid vähemasti kinnises "õppehoones".

Mart Susi

Concordia Ülikool on kinni, aga rektor Susi ikka veel lahti. Tuleks suunata teisele tööle, s.t juhtima teist ülikooli, millel riigikassast kindel tugi.

Margit Sutrop

Eetiline kriis on viinud Eesti ühiskonna kreeni - õnneks Tallinna poole, sest Tartus on veel ausust. Kahtlemata sobiks rektoriks ülikooli praktilise eetika professor Margit Sutrop, kes looks soisele pinnasele ja parvedele rajatud ülikoolile kindla moraalse alusmüüri. Entroopia tuleb asendada sutroopiaga. Kuna meie ühiskonnas ei ole tänini piisavalt tegeldud üliõpilaste vaba aja noortepärase ja lustaka veetmisega, on pahatihtigi ülearu hundijalavett ja kesvamärjukest pruugitud. Professor Sutropi juhitud ülikoolis võiksid üliõpilased õhtuti läptoppides hekseldada moraalifilosoofilisi dilemmasid. Alustuseks sobiks näiteks Euthyphroni dilemma: kas vagad inimesed ja teod on vagad sellepärast, et jumalad neid armastavad, või armastavad jumalad neid sellepärast, et nad on vagad.

Jakob von Uexkull

Tartu ülikool ökoloogilise mõtlemise kantsiks. Tartu muutuks juhtivaks keskuseks biosemiootika (tema vanaisa Johann von Uexküll rajas Tartu ülikoolis 20. sajandi algul tollal veel suhtelis elt tundmatu valdkonna - biosemiootika), Gaia-teooriad, geenivaramu moekate teaduste alal. Alternatiiv-Nobelid Tartusse!

Berk Vaher

Juhtiv Tartu mõtleja, ülikooli õppejõud, Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees. Ülikooli juhina aitaks B. Vaher oluliselt kaasa tänapäeva postmodernistliku subjekti vajadustele vastava semi- või quasi-virtuaalse kirjanduse loomisele. Madis kõiv, Hando Runnel, Hannes Varblane ja teised korüfeed on astunud sel teel olulisi samme, aga noor põlvkond pole veel järele tulnud. Pealegi on B. Vaher rassitundlik ning elavdaks ülikooli neegervahetusüliõpilastega.