Sügisel ootab teda ees esimene Eestis elamise juubel. Selle aja jooksul on Adamist saanud üks viljakamaid eesti kirjanduse tõlkijaid eesti keelest ingli­se keelde, samuti osaleb ta aktiivselt kirjanduselus. Tema ­tõlgitud on Rein Raua „Rekonstruktsioon“ ja „Vend“, Emil Tode „Raadio“, ­Mihkel Muti romaan „Kooparahvas läheb ajalukku“, ­Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“, lisaks palju luulet, lastekirjandust ja muud. Tänavu suvel on Adam Culleni tõlkes ilmumas veel Mihkel Muti novellikogu pealkirjaga „Siseemigrant“ (ingl „The Inner Immigrant“) ja äsja sõlmiti leping Kai Aareleidi „­Linnade ­põletamise“ ilmumiseks järgmise aasta algul. Töös on veel üks eesti ­muinasjuttude kogu, samuti kaastöid antoloogiatele ja tõlkeluule kogumik. Adam on Eesti Kirjanike Liidu liige ja pälvinud mitu tõlkepreemiat. Ta on alati rõõmus, muhe ja veidi häbelik noormees. Vestlesime loomulikult kirjanike majas asuvas Pegasuse kohvikus.

Nii et sa oled otsustanud jääda Eestiga seotuks?

Kas oli see minu otsus või Eesti otsus? Ilmselt ühine otsus, sest kui viibid ühes kohas pikemalt, siis hakkavad tekkima juured, vajadusest tunda ennast mugavamalt selles kohas... Esimene suurem tegu juure hargnemise jaoks oli väikese maatüki ostmine Noarootsisse, et oleks, kus olla. Muidu käisin hästi palju jalgrattaga matkamas, panin telgi pakiraamile, magamiskoti selga ja vaatasin, kuhu välja jõuan. Siis tekkis mõte, et oleks tore, kui oleks püsiv koht. Mingil hetkel oli selleks piisavalt vahendeid ja nüüd on mul suvepaik Noarootsis.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel