Üsna hiljuti kõigutati päris tugevalt minu maailmapilti. See juhtus Helsingi Ülikoolis ühel seminari, kus räägiti kvantfüüsika ja

fenomenoloogia seostest. Tuleb välja et fenomenoloogiline aeg on otsapidi päris lähedal mitmeplaanilisele ajakäsitlustele uuemas

kvantfüüsikas.

Nii et sel, keda maailmavaate kõigutamine huvitab, tasub Soomes olla. Sest siin panustab riik tugevalt haridusse alates koolipingist lõpetades ülikooli ja tippintellektuaalidega. Kes siis omakorda räägivad rahvale kvantfüüsika ja fenomenoloogia seostest. Kusjuures kõik need erinevad astmed lasteaia eelõpetusest kuni kvantfilosoofide seminarideni on praktiliselt tasuta.

Nüüd aga tuleme Eestisse. Siim Kallas ütles hiljuti mitte vähem nauditaval moel "Postimehes", et on olemas "suur rühm töökaid, edasipüüdlikke, ettevõtlikke, moodsa maailmaga kaasas käivaid inimesi, kes on suutelised looma kiirema arengu nii majanduses kui ka teistes valdkondades." Ta ütles veel, et Eesti teinud just nendele inimestele oma panuse.

Mu sugulaste ja tuttavate hulgas on mitmeid haridustöötajaid. Nad on üldiselt üsna tublid aga nende virelemist vaadates on selge, et need

inimesed ülaltoodud priviligeeritute hulka ei kuulu.

Võib-olla ei ole ei käi nad niipalju moodsa maailmaga

kaasa? Küllap. Õpetajad pole moodsa maailmaga kunagi kuigi hästi kaasas käinud.

Kallase mõtlemise taustal olev ajakäsitus on selgelt newtonlik. Moodsas maailma aluseks on aeg, mis kulgeb ühemõtteliselt, lineaarselt ja üsna suure kiirusega minevikust tulevikku ning inimene kas käib

sellega kaasas või mitte. Ning Eesti riigi asi ei ole mahajääjaid aja

kulgemisele järele aidata.

Soomes valitseb pisut teistsugune ajakäsitlus. Juba kuulus semiootik Th. A. Sebeok tunnistas, et meie põhjanaabrid on silmatorkavalt aeglased. Tänu sellele on siin raske ajast maha jääda: latt on sedavõrd

madalal. See aeglus pole siiski kõikehõlmav: umbes nii nagu relatiivsusteoorias, võib selle valitseva rahumeelse aja kõrval täheldada ka erineva kiirusega kulgevaid teistlaadi aegu. Muuhulgas tormakalt ettepoole suunduvat, nokialikku aega.

Aga need erinevad ajad ei välista üksteist ega suru ennast teineteisele peale. Ja nagu aeg nõnda ka inimesed. Loengust koju minnes võib seega ka õhtusel ajal täiesti mõttessesüvenenult mööda kõrvaltänavaid

konnata. Erineva mütsinoka ja maailmavaatega inimesed ei pane siin seda pahaks. Nad ajavad rohkem omi asju: sõidavad rulaga ja teevad tugevalt tööd et sarnaneda Eminemile, kes on nende ajakäsitluses kesksel kohal.

Eestisse tulles torkab juba laevalt maabudes silma inimeste teistmoodi hoiak. Siin ollakse valvel ja kartlikud. Sest siinne aeg oma käsilastega võib olla ohtlik. Eriti pimedal ajal üksi liikudes. Eestis on ses mõttes hea Heideggeri üle reflekteerida. Tema järgi on teatavasti hirm üks olemasolemise väljendusvorme. Ning olemasolemine ja aeg on omakorda tihedalt seotud.

Soomes on erinevate ajakäsitluste suhe sõbralikum ja sallivam. Kust see sallivus tekib? Üks koht on kindlasti raamatukogu. Siin on näiteks

nii Kurosawa aega kui Hollywoodi aega. Bachi aega, Eminemi aega; Heideggeri aega, räppluuletuste aega. Kõikide nende aegade tarbimine on täiesti tasuta - muidugi kui tähtaega ei ületa.

Eestis on asjad teistmoodi. Videolaenutus asub ebahubases kohas, viinapoe kõrval. Kinno minna ka ei saa, kui immuunsüsteem on nõrk kokakoola- ja popkornilõhna suhtes. Raamutupoed on viimasel ajal ka

kahtlaselt ebakindlad kohad.Tõsine antisemitistist eesti mees ei tõsta ju oma jalga kohta, mis on juutide

keelata-käsutada. Mõni ime siis, et seal isegi "Mein Kampfi" müüda! "Mein Kampf" aga, peale selle, et ta on

Heideggeri austajatele oluline taustalugemine, sisaldab ju nii mõnegi "asjaliku mõtte" (EPL 5.detsember).

Aga mis mind isiklikult kõige rohkem halvab, on selle ebahubasuse, ebakindluse ja hirmu teravalt sümboolne väljendusvorm: see on nuga.

2. Nuga

Keegi ei taha nuga saada. Ka Siim Kallas mitte. Ilmselt ei taha Kallas, et ka mina, kui eesti kodanik ja maksumaksja ja võib-olla ka reformierakonna potentsiaalne valija nuga saaksin. Eestis aga võib üsna

hõlpsasti nuga saada. Eriti vintis peaga, pimedal ajal kõrvaltänavatel kakerdades ja erinevas ajamõõtmes viibides. Vähemalt mulle tundub nii. Ja teistele vist ka. Miks nad muidu suhtuvad oma olemas olemisse

samasuguse ebakindlusega nagu Schrödingeri kass. Ja aeg-ajalt saavad nuga.

Soomes võib ka tegelikult nuga saada - ega soome pussid ilmaasjata nii teravad pole. Aga selleks et Soomes nuga/pussi saada, peab laskuma üsna rohujuure tasandile. Olema purjus potentsiaalse pussitaja tuttav

ning elama kusagil Savos või Etelä-Pohjanmaal. Ühesõnaga kaugel sellistest kohtadest kus on cool. Helsingis näiteks on cool.

Eestis võib aga nuga saada ka seal, kus on cool: st Tallinnas. Nii nagu hiljuti üks ema ja üks vanaema nuga said. Noa andja ja võib-olla ka ohvrid ei kuulunud küll Kallase väljatoodud edasipüüdlike hulka.

Pussitamise vallas on aga sotsiaalne liikuvus juba traditsiooniliselt olnud üsna suur. Nii et kui järgi mõelda, siis ajaga kaasas käimine ja edasipüüdlikkus ei päästa nuga-saamise ohust. Või vähemalt sellest

vastikustundest, mida kogetakse selliseid uudiseid kuuldes.

Seega on Eesti ajakäsitluse häda selles, et ajast maha jäänud inimesed võivad ajaga kaasa käivaid inimesi ohustada. Selle ohustamise kõige otsesem avaldus on füüsiline nuga-saamine. Natuke leebem avaldus on

informatiivne nugasaamine: kui kuuleme et keegi teine on nuga saanud ja oma inimliku empaatiavõimega seda siis raskelt läbi elame. Kõige peenem nuga-saamise viis on nn. maksunuga, mis oma peenusele vaatamata

pole vähem ebameeldiv kui need eelmised kaks.

Kurb on see, et neid erinevaid nugasid lausa tõmbab edukate ja ettevõtlike poole nii nagu õuna tõmbas Newtoni poole. Midagi pole teha - gravitatsioon on Newtoni süsteemi lahutamatu osa. Ja edukad inimesed on ju Eesti ühiskonna raskuskeskmeks.

Nüüd võiks iga tegutsev ja võib-olla ka mõtlev eestlane küsida, mida siis teha? Järgnevalt mõned hüpoteetilised lahendusvarjandid koos

kommentaaridega.

3. Hüpoteesid Eesti moodi

1. Iga mees (ja miks ka mitte naine) palkab alaliseks saatjaks omale turvamehe või turvanaise

- Liiga kallis ja ebaintiimne. Viimane ei kehti muidugi meeskliendi ja särtsaga turvanaise kombinatsiooni puhul. Aga see on teine teema.

2. Õhtuti mitte väljas käia.

- Jama. Käive ei tõuse, majandus ei kasva.

3. Kasutada nulltolerantspoliitikat: kõik keskmisest madalama laubaga tüübid elimineerida

- Jälle jama. Verheugen, Putin ja muud tegelased kukuksid varsti hädaldama.

Ühesõnaga tundub et Newtoni maailmapilt ühiskonna alusena siiski ei toimi. Võib-olla isegi toimiks, aga gravitatsioon keerab kõik nihu. Ilmselt peaks siis katsuma leida sellist süsteemi, kus ei oleks Newtoni

aega ega mehhaanilise toimega gravitatsiooni. See ei ole tegelikult raske: läheme lihtsalt relatiivsusteooria ja kvantfüüsika juurde. Vaadakem üle lahe, põhja poole.

Hüpoteesid Soome moodi

4 Politseile rohkem palka

- Soome eeskuju näitab, et asi toimib: pelgalt politsei nägemine taltsutab momentaalselt isegi kõige räigemalt räuskava, Eesti-reisilt naaseva soome kodaniku.

5. Õpetajatele rohkem palka

- Potentsiaalne kurjategija eelistab targa ja motiveeritud õpetaja mõjul ringihulkumise ja kuritegude tegemise asemel kodus Nietzschet lugeda.

6. Raamatukogudele ja nende töötajatele rohkem raha –

Nietzschet peaks olema rohkesti reservis (Eestis on ju palju kurjategijaid) ja raamatukogutöötajad peaksid olema motiveerivad (selle aluseks on muidugi riietus, ilutarbed jm.). Efekt peaks olema selline, et  kurikaelsusele kalduja lausa kibeleks raamatukogusse tagasi.

7. Kinosid ja raamatupoode juurde

- Viivisehirmus kurikael ostab siis endale oma isikliku Nietzsche ja võtab kõrvalriiulilt Heideggerigi ära. Ja kui see pätihakatis läheb veel õhtul kinno vaatama kuidas Katariina Lauk püssiga masturbeerib, saab ta sellest analoogse kaifi, nagu süstlast või pussitamisest.

8. Arstidele palka juurde

- Kui eelpool toodud variandid millegipärast alt veavad, siis pole pussitada saanule kõik veel kadunud.

9. Võimaluste loomine täiend- ja ümberõppeks.

- Platonit parafraseerides võiks öelda, et pussitajatel läheb õige energia valesse kanalisse. Seega oleks vaja tekitada sublimeeriv efekt. Näiteks pussitajatest võiks koolitada kirurgid ja muudest kurjategijatest politseid. Eriti vägivaldsetest isenditest võiks luua sokraatilise eriüksuse. Mis käiks mööda linna ringi ja kodanikega agressivsesse filosoofilisse dialoogi astudes elimineeriks

ebaeetilised mõtted juba eos. Valest mõtlemisest tulenevad antiiksele põhjale rajatud lääne kultuuris teatavasti kõik pahed.

Resümee

Kui need variandid ka ei aita, siis vist ei aita muud kui naaseda Newtoni maailmapildi ja paremidealistlike mõttelätete juurde. Ja teha seda jõuliselt. Alustada võiks muidugi tulumaksu kaotamisega. Siis võiks riigi erastada ja välja rentida. Rendituludest saaks maksta muuhulgas vanemapalka.

Väiksema kaliibriga kodanike reproduktsiooni soodustamine ei tuleks kõne allagi, pigem võiks seda maksustada: las riskigrupp ise

kompenseerib oma olemasoluga kaasnevad ohud. Viimasest saadava tulu võiks suunata näiteks haiglakuludeks inimestele, kelle palk oleks vähemalt kolm Eesti keskmist.

Kvantfüüsika ja fenomenoloogia keelataks aga ära: et mitte hälvitada töökate, edasipüüdlike ja ettevõtlike inimeste tähelepanu. Ja et mitte soodustada mõttetut ajadimensioonide rohkust. Ning muidugi ka

seepärast, et mitte kellelgi ei tuleks enam pähe mu kasutuks osutunud hüpoteesid.

__________________________________