Ahvenamaa-eestlased Helsingi suurnäitusel
Näitus “Önningeby kunstnikud” Amos
Andersoni Kunstimuuseumis Helsingis kestab 27. jaanuarini 2008.
Suurnäitus Ahvenamaal loodud kunstist ja sealsest kunstnikekolooniast
annab ülevaate aastaist 1886–1914. Turust pärit ja
Düsseldorfis õppinud tunnustatud maalikunstniku Victor Westerholmi
(1860–1919) algatusel koondusid mitmed andekad noorkunstnikud
looduskaunis Önningeby külas. Põhjamaades varem tuntust
kogunud Taani Skageni kunstnikekolooniast innustust saades töötati
Ahvenamaalgi looduse ürgjõust ja mere lähedusest tekkivast
erilisest valgusest lummatuna ning kohaliku külarahva värvikatest
tüüpidest inspireerituna.
Mõneti tundub
üllatav, et esimest korda on alles nüüd Soome
ainukest kunstnikekolooniat asutud mandri-Soomes tutvustama. Üks
põhjuseid, miks sellist enam kui sajanditagust nähtust kultuuriloos
pole naabrite juures varem piisavalt käsitletud, on kindlasti materjali
laialipillutatus. Praeguse näituse väärtust suurendabki
näituse koostaja, Önningeby muuseumi juhi Kjell Ekströmi mahukas
uurimustöö näituse ja kataloogi ettevalmistamisel. Esmakordselt
on saanud kokku niivõrd paljude eri omanike valduses olevad teosed.
Nauditav on ka esteetiliselt tervikliku ekspositsiooni kujundus, mis
võimendab maastikumaalist lähtuvat pealiini, kuid laseb esile tulla
ka külaelu idüllil ning markeerib impressionismi varasemaid
avaldumisi naabrite kunstis.
Lisaks 1992. aastal asutatud
Önningeby muuseumi kogudes olevatele teostele on koondatud
väljapanekusse Turu Kunstimuuseumi, Soome Riikliku Kunstimuuseumi Ateneumi
ning paljude erakogude materjale Rootsist ja Soomest. Kokku on kaasatud
paarikümne institutsiooni ja omaniku teosed. Näituse koostaja
ning võõrustava muuseumi palvel on kaasatud komplekti ka 29
taiest Eestist. Önningebys tegutsenud kunstnike Konrad Mäe,
Aleksander Tassa ja Nikolai Triigi ning kirjanik Friedebert Tuglase kui
otseselt Ahvenamaal end loominguliselt tõsisemalt leidnud loomeinimeste
portreed on näitusekülastajat tervitamas esimese korruse saalides
eksponeeritud portreede galeriis.
Adamson-Ericu muuseumi
käesoleva aasta kõige vastutusrikkam väliskoostöö
ongi seotud kunstiteadlase Kersti Kolli koostatud lisaga sellele enam kui
kahtsada teost esitlevale suurnäitusele. Möödunud aasta juunist
augustini olid Önningeby muuseumis Eesti kunstnike teosed eksponeeritud
näitusel “Ahvenamaa fenomen”. Toona koostatud kataloog, mis
anti välja lisaks eesti- ja ingliskeelsele versioonile ka rootsi ja soome
keeles, lõi esimest korda võimaluse tutvustada siinsete uurijate
materjale rahvusvaheliselt ning anda Ahvenamaaga seotud informatsiooni
erialasesse käibesse väljaspool Eestit. Tinglikult oleme andnud
tagasi osa kultuurimälust oma lähedastele naabritele, kes tihti ei
mäletanud oma suvivõõraste nimesid, kuid olid kuulnud
legende nende tegemistest Nedre Knapansi talus ja ümbruskonnas.
Meie kaasmaalastele tundusid olud Ahvenamaal vägagi
soodsad, sest oma kommentaaris sõbrale saadetud kirjas tõdeb
Konrad Mägi, et nad elavad hästi ja iga päev kostitatakse neid
mitu korda kohvi ja kompotiga. Kuid mõistagi tehti ka palju
tööd ning koguti muljeid. Pole vahest liialdus öelda, et
tänu sellisele suurele emotsionaalsele tõukele saigi Konrad
Mäest maalija, sest oma esimesed katsetused maali valdkonnas teeb varem
skulptuuri tudeerinud mees just Önningebys.
Meeldiv oli kuulda
tunnustavat kommentaari Amos Andersoni Kunstimuuseumi direktorilt Kai Kartiolt
näituse avapäeval Helsingis, et neil kauge
tel aegadel 20. sajandi alguskümnenditel olid eestlased hästi kursis
kunsti moodsate suundadega ja nende osa ekspositsioonis mõjub
terviklikult ning värskelt.