13.02.2009, 00:00

Amadou & Mariam “Welcome to Mali”

Afropop oma ikkagi parimais ilminguis.

Tõnu Kaalep2009. aasta näidendivõistluse võidutöö, lugedes mitte väga vaimustav tekst – minu isiklik arvamus –, on lavastaja käe all siiski elustunud, muutunud jõuliseks, koomiliseks ja ühtlasi puudutavalt valusaks. Eriti efektne on lavakuju

Amadou & Mariam

“Welcome to Mali”

(Because/Warner)

Väljend “elujaatav” on kulunud ja nõme, aga selle Mali pimeda abielupaari teine rahvusvaheliselt müüdav album just seda väljendab. Rõõmu, mis tuleb kuskilt seestpoolt või äkki väljast, aga mõjub ehmatavalt ehedana. Nende afropop, mis sest, et kohati tüüpiliselt aastatetaguse prantsuse tüüpsaundiga (ma ei viita siin ühele teatud 1986. aasta paiku ilmunud hitile, kuulaja saab sellest aru ja see ei riku mängu) toodetud, on täis entusiasmi ja pühendumist. Aafriklaste suutlikkus kodustada euroopalikke (elektri)pille on suurepärane; samas on kuuldavas olemas rahvuslikkus, kordumatu tunne, mida valge inimene iial ei saavuta; ja pole vajagi. Ja maailma suurim Mali muusika fänn Damon Albarn teeb ka kaasa. Lihtne popmuusika, mis võib kuulaja õigel hetkel transsi viia.

Kommenteeri Loe kommentaare