Kenal kevadisel 2007. aasta päeval, kui turgutame Rainiga end Olümpia hotelli basseinis esikajärgsest ööst, ilmub meie juurde kinolegend Arvo ­Kukumägi, seljas valge hommikumantel ja peas käterätist keeratud turban. Vanameister esitab ettepaneku, millest ei saa keelduda. Nimelt elab tal kaugel Setomaa nurgas Saatses lapsepõlvesõber Heino, kes on raskekujulise lastehalvatuse tagajärjel invaliidistunud. Kuku on tema elujärje parandamise oma missiooniks võtnud ning kavatseb sellest teha dokumentaalfilmi. Olen meelitatud väljavaatest, et Kuku on kõikidele vanadele kinohuntidele eelistanud koostööpartneriks minusugust ahvi.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel