Aplaus Augusti Tantsufestivalile
Augusti viimased nädalad möödusid
nüüdistantsusammul. Kanuti Gildi Saalis toimus Augusti
tantsufestival, mis tähistas oma kümnenda aasta juubelit
üheteistkümne tantsuetenduga üheksast riigist.
Festivali alustas kahe väga erineva tantsija – inimese ja
ehituskopa duett. Dominic Boivin esitas Raekoja platsil Maria Callase
aaria saatel omapärase pas de deux’ tantsutraditsiooni
tõlgenduse.
See oli unistuslik ja hingematvalt ilus
armastuslugu inimese ja masina vahel, kusjuures kopa liikumise tundlikkus ei
jäänud alla inimese omale. Ehituskoppasid vaatan ma sestsaati hoopis
teise pilguga.
Kölni koreograaf Silke Z õppis
kõrgkoolis tantsu ja suusatamist. Ka tema lavastatud “private
spaces (the p.s. Project)” oli interdistsiplinaarne ja vastuoluline.
Kavaleht lubas lausa isiklikku dualismikogemust. Järgmine esineja –
Renate Valme oma lavastusega “Valss neljale” – ette ei
öelnud, mida vaataja kogema peaks. Poetas vaid “üks kaks
kolm” ja “kaks kaks kolm”. Lavastus on haarav ja
mänglev-sümboliline, nagu Valme asjad ikka. Samal õhtul sai
vaadata veel Kasper Daugaard Poulseni “Forestillingeri”, kus lubati
kahte näitlejat, kahte kostüümivahetust ja kahte maski.
Tegelikult nägi ühte näitlejat, kolme
kostüümivahetust ja Jakob Jaburat Karu.
Taanlane Mette
Ingvartsen ja Jefta van Dinther Amsterdamist olid oma etenduseks kohale vedanud
kaks suurt batuuti. Peaaegu tunnipikkune põrkesooritus oli peaasjalikult
võimas füüsilise vormi demonstratsioon. Õed
Castelluccid esitasid kuke ja skorpioni kostüümidraama. Kuke
soolotants oli minu arvates festivali kõige meisterlikum ja intensiivsem
tantsunumber. Etendus ise jäi kuidagi poolikuks, mõjus rohkem
fragmendi kui tervikuna.
Eesti päritolu Kanada koreograaf
Antonija Livingstone uuris oma satiirilises soololavastuses
“The Part” inimese eri rolle postmodernistlikus
ühiskonnas. Thomas Hauerti “Accords” võttis ennast
hirmus tõsiselt, oli veidi pikk ja kergelt tüütu, seevastu
Mark Tompkinsi lõpuakordid tantsufestivalile olid mõnusalt
dissonantsed ning sulasid suht psühhedeelseks tervikuks koreograafi
vaimustava lauluhäälega. Aplaus ja aamen, läbi see tants
saigi.