Ajakirjanikul on seda raamatut valus lugeda. Peategelane läheb oma kodulinna mõrvajuhtumitest lugusid kirjutama, ja teeb seda nii vastumeelselt, et lihtsalt peab minema igale intervjuule purjakil, jooma allikatega viskit edasi ja mõnega neist ka magama. Sisemonoloogis kirjeldab ta end pidevalt kui keskpärast ajakirjanikku. No kas need temast veel viletsamad ajakirjanikud siis joovad allikatega piiritust ja seejärel sooritavad mõrva?