Areen ütles: "Kirjutaks siia lõppu uuest plaadist ka natuke. Mulle see meeldib, sest mulle meeldivad inimesed, kes ei püsi mingis kellegi poolt välja mõeldud muusikalises lahtris. Mõelge kui igav oleks, kui drum'n'bass'i tegijad kuulaksid ainult drum'n'bass'i; kui räppar kuulaks ainult räppi; kui indie-mees kuulaks ainult indie't. Nad oleksid siis nagu väikesed saared, kus abiellutakse oma sugulastega. Aga/.../Kitarrisoolo ja soft-porn saksofon. Orkester ja elektritrummid. Kannel ja auto-tune. Röövel Ööbik. Kes siis veel? (Nädala album, 5. november)
2. Animal Collective "Merriweather Post Pavilion" (Domino)
Areen ütles: ""Merriweather Post Pavilion" on imeilus plaat - ja ta käib mulle närvidele rohkem kui mis tahes teine. Ma olen neile lauludele nii lähedal ja ometi mitte kohal. Animal Collective on bänd, mida vaadatakse, nina vastu klaasi, väljastpoolt sissepoole. /.../ Bänd mitte enam ei kaunista oma kõlapilti, vaid rajab sellesse käike ja kanaleid, laseb mõnel sellistest justkui sisse variseda ja sukeldub siis selle kujuteldava kuhja sees uuesti sügavusse." (NA, 22. Jaanuar)
3. Vaiko Eplik "Neljas" (Mortimer Snerd)
Areen ütles: "Kuidagi meeldivalt pretensioonitu oma lihtsuses ja ebatrendikalt südamlik. Nagu oleks hammustav iroonia Tallinna ja Kohila vahelisel maanteel autost välja pudenenud. Ma julgen pakkuda, et nii alasti Vaiko Eplikut pole paljud meist enne kuulnud. Mees on poisikeselikult ebakindel, kahtlev ja kahtlustav, imetlev ja jumaldav; lauldes oma serenaade (kirjade järgi on plaat lindistatud öösel) ühele ja ainsale naisele, oma abikaasale." (NA, 6. August)
4. Wild Beasts "Two Dancers" (Domino)
Areen ütles: "Wild Beastsi suurim pluss, laulja Hayden Thorp, on paraku ka nende suurim miinus. See miinus on muidugi tinglik ja kehtib ainult sellise kuulaja puhul, kellele noormehe vokaalne akrobaatika üle jõu käib. Neid inimesi, kahtlustan, on palju. Thorpi falsett on nii häbematult julge, ent ka groteskne, et viimati kuulis seda popmuusikas, kui Billy Mackenzie veel elus oli. Usun, et Associatesi austajad võtavad Hayden Thorpi vastu avalisüli. /.../ Ka on nad sarnaselt tingimusteta romantikud. Neil pole midagi ühist ühegi moebändi või scene'iga." (NA, 1. oktoober)
5. Sunn O))) "Monoliths and Dimensions" (Southern Lord)
Areen ei ole veel öelnud, et: Duo Ameerika läänerannikult jõudis oma seitsmenda albumiga faasi, kus igaüks - jah, ka sina - peab õppima nende nime õigesti hääldama. Nende kitarririfid olid rohkem nagu vibratsioonid, madalsagedusel maavärinad, mis nihutasid kuuldekaugusse ja tagasi naishäältest koori, keel- ja puhkpillide massiive, Attila Csihari vokaali, kriiskavmusta justkui öö... Kui aga nii võtta, siis oli „Monoliths&Dimensions" kõik puha üks bluusiplaat, kas pole?
6. Toe Tag "Kõik on formuleerimise küsimus" (MFM)
Areen ütles: ;"Ühtlasi on "KOFK" 2009. aasta kõige kibestunum album. Teadvusvoolu tase on võrreldes 2004. aasta "Legendaarsega" veelgi tõusnud, aga samas muutunud veelgi negatiivsemaks. (Muide, ka see oli peomusast hoolimata üsna süngete tekstidega.) Ent nüüd saavad kõik oma jao: kurjad lapsed, korruptandid ning järjest ja järjest tüüpiline eesti inimene. "Su poeg on nagu me trikoloor keset Stenbocki. Sinine silm, must südametunnistus ja kannab valget sokki." Sami Lotilale meeldiks see plaat, kuigi tema rämps on nagu Hitleri soigumine Genka nietzscheliku sõnamängu kõrval." (NA, 30. Aprill)
7. Atlas Sound "Logos" (4AD)
Areen ei ole veel öelnud, et: Kuigi „Logosel" laulavad külalistena indie-prominendid Laetitia Sadier (Stereolabist) ja Noah Lennox (Animal Collective'ist), on album suurepärane näide modernsest ühe-mehe-indiest, sellest, kuhu ta ulatuda võib. Atlantalane Bradford Cox - kellel on päriliku haiguse tõttu sissevajunud ribid - maalib kitarride, trummide, sämplerite ja süntesaatorite ühtaegu hiiglaslikke ja siis jälle taskussemahtuvaid teoseid.
8. Mastodon "Crack in the Skye" (Reprise)
Areen ütles: "Kontseptuaalalbumid on pretensioonikama rock'i leivanumber sellest ajast, kui The Ventures 1961. aastal muusikat värviliseks võõpama asus, ning ega Mastodongi saa traditsiooni eirata, mistõttu "Crack the Skye" moodustab hoomatava terviku, mis lähemal uurimisel kihistub paeluvaks fraktaalmustriks, kust leitud müriaadid filigraanseid nüansse helis, sõnumis ja konstruktsioonis mitmeid meeli kõditavad." (NA, 16. Aprill)
9. King Midas Sound "Waiting For You" (Hyperdub)
Areen ei ole veel öelnud, et: Dub-inseneri ja süngete toonide meistri Kevin Martini ning vokalist Roger Robinsoni ühine tume tuluke. Ühest küljest nagu kõige seksikam seksmuusika. Teisest küljest nagu hädasignaal kosmosesse - inimhinged ja Maa on kokku varisemas. Kolmandast küljest nagu üks meeldivalt aaaeeeglane pidu. Neljandast küljest - see hämar dub, äkki see ei tulegi plaadilt, vaid sinu alateadvusest? Ja viiendast august, nagu „sosistab" Robinson: „bass super heavy and the lyrics well clever".
10. Bad Apples "Autumn People" (Seksound)
Areen ütles: "Pressiteatest loen, et bändi hing ja süda Henrik Esse on estraadi fanaatik ning teeks oma lugusid hea meelega hoopis orkestriga. Ma kuulengi oma kujutluses seda big bändi ja see liigutab mind. Põhiline on aga, et Henrik Esse on suurepärane lugudekirjutaja. /.../ Igal juhul, oleks see album salvestatud koos Estonian Big Dream Bandiga, oleks minu jaoks tegemist esimese kümnendi olulisima plaadiga. Arvestades oludega Eesti muusikamaastikul, unistuseks see jääbki." (29. oktoober)
11. The Big Pink "A Brief History of Love" (4AD)
Areen ütles: "Arvestades, millist kumu tekitas blogosfääris The Big Pinki lugu "Velvet" vaid mõnda aega tagasi, võiks ju arvata, et tegemist on järjekordsete popilunastajatega. Nähes, kuidas käiakse neist rääkides välja täheühendeid MBV ja JAMC, olid ootused muidugi laes ning juba esimesest loost "Crystal Visions" alates on selge, et the Big Pink tahab luua suurvorme popploo kujul, suruda endast välja kõik emotsioonid, veritsev süda käisel tilkumas." (22.oktoober)
12. Mew "No More Stories Are Told Today I'm Sorry They Washed Away No More Stories The World Is Grey I'm Tired Let's Wash Away" (Columbia)
Areen ütles: "Käesoleval uuel albumil on bänd seda oma kaootilise algebra moodi muusikat täiustanud sedavõrd, et võib juba vaikselt rääkida omaette Mew-stiilist. See tähendab ka seda, et kui tahes imeline ja ligitõmbav nende suvaline laul kõlab, peast ei oska mina seda ümiseda - isegi kui plaadi pealkiri juhtub meelde jääma, isegi kui valdan keelt, siis neid meloodiajooniseid ja rütmivahetusi suudan ma sama vähe taasesitada kui mingeid logaritme." (NA, 17. September)
13. Lone "Ecstasy and Friends" (Werk Discs)
Areen ei ole veel öelnud, et: Lone on noor briti elektrooniline muusik Matt Cutler. Ööfunk „Ecstasy&Friends" on tema kolmas kauamängiv. Kuigi Cutler on nimetanud kõige olulisemateks muusikalisteks mõjutajateks uduelektroonikud Boards of Canada ja põrandaluse hip-hop-produtsendi Madlibi, kõlab tema süntesaatorimuusika aeroplaaniliselt ja külluslikult meloodiliselt justnagu Jean-Michel Jarre poeg, käbi, mis on kännust kaugele ja sügavale funk-rägastikku kukkunud.
14. Flaming Lips "Embryonic" (Warner)
Areen ütles: Üle tunniajane "Embryonic" kõlab kui helide romula. Ägisev, vaenulik, hävinev. Mõistagi vedeleb siin ka kauneid esemeid ja et tegu on siiski Flaming Lipsiga, loovad nad kaosesse laiali pillutud roostetavast kolast kauni teose. Need saundid, need on vaid pool jutust, pool uudisest. Wayne, multiinstrumentalist Steven Drozd, bassist Michael Ivins, trummar Kilph Scurlock on pööranud ka psühhedeelia-viisikestega märksa süngemaks. Meloodiakülluse asemel on siin lonkavat, aga motoorset krautrock udjamist, psühh-rock aelemist ja roiutavat transsi. (NA, 22. oktoober)
15. The xx "xx" (XL)
Areen ütles: Nende 19aastaste noorukite, kaks poissi ja kaks tüdrukut (kes käisid sealsamas koolis kus Burial, Hot Chip ja Kieran Henden alias Four Tet), muusika on ka justkui väga tuttav ning selsamal hetkel väga ebamäärase kehaga. Pealispinnalt kui õrn tukslevate rütmide ja hämarate meloodiatega R'n'B. Sees aga täiesti selge traditsiooniline indie- jangle-pop, veendunult aina uuesti The Cure'i päraseid kitarril lendlemisi uuesti kirjutamas. Ja selle ümber kajavad tumedad ja trööstitud helid, mis pärineks omakorda nagu dubstep'i keldritest." (NA, 27. august)
16. Tolmunud Mesipuu "Puusse panen" (Tolmunud Mesipuu)
Areen ütles: "Eksperimentaalne instrumentaaltrio Tolmunud Mesipuu trotsib määratlevat lahtrit nagu Dumas' musketärid surma - uljalt, loomuomaselt ja kadestamisväärse elegantsiga. /.../Ehkki mul pole vähimatki kavatsust teha vaatefilmi samblike elust, valiksin selle heliriba salvestama just Tolmunud Mesipuu. Ehkki mul pole juhilube, tundub "Puusse panen" oivalise autosõidumuusikana. Ehkki ma ei kavatse lähiajal abielluda, tahaksin seda bändi kuulda oma pulmas."(Areen, 3. september)
17. Popidiot "Antenna of Love" (Seksound)
Areen ütles: "Esiteks - Popidiotil pole suuremat mõtet korraldada lähemal ajal Austraalia turneed. Seda selleks, et suurem osa natukenegi nende moodi kõlavaid bände - neid suure The Cure/New Orderi vastasseisu kõlalisi bände - tuleb just sealt lõunapoolkeralt.
Teiseks - kajutite kaupa Austraaliasse kolinud Eesti noortel pole ilmselt võimalust tulla korraks siia kanti vaatama, mille poolest Popidiot on parem kui need nende moodi kõlavad The Presets või Empire Of The Sun." (NA, 5. märts)
18. Here We Go Magic "Here We Go Magic" (Western Vinyl)
Areen ei ole veel öelnud, et: "Here We Go Magic on siiani sooloartistina tuntud ameerika folklaulja Luke Temple'i uus ansambel. Psühhedeelne electro-folk ja imekaunid meloodiad on selle debüüdi märksõnad. Kohati meenutab muusika lausa Philp Glassi, kuid Paul Simon kummiatab pisut liigagi. Sufjan Stevens on suur fänn. "
19. Isis "Wavering Radiant" (Conspiracy Records)
Areen ütles: "Kui aga selle muusika dünaamika korraks unustada ja proovida hoopis staatikasse süveneda, lähevad asjad huvitavamaks. Selleks tasub äärmuseni keskenduda, oma tajusid kokku suruda ja suunata. Sest suurte, mastaapsete tunderõhkude varjus on just Isise zen-rokki paigalseisud need, mis päriselt kummitavad. Just oma nullpunktis läheb Isis pingeliseks. Just siis, kui nende voogavusest saab tühikäiguline, justkui kõigest loobumist märkiv leinamarss, kui kõikevõitev apaatia tõuseb orgiastiliste mõõtmeteni." (Areen, 9. juuli)
20. Sonic Youth "The Eternal" (Matador)
Areen ütles: "Noodid kukuvad paremale ja vasakule poole õiget helistikku, kitarrid kriuksuvad ja Kim Gordoni anti-laul-vokaalid tõestavad taas, et ta on maailma kõige anarhistlikum viiekümneaastane teismeline, aga seda kõike hoiab koos ühest loost teise järelejätmatult seda helide killavoori edasi juhtiv gruuv-trumm, mis muudab "The Eternali" hoolimata helide kaosest kuulatavaks ja jälgitavaks." (Areen, 6. august)
21. Muse "The Resistance"
22. Ans.Andur "Kiletron"
23.-24. Stella "Meie oma pisikene Mozart"
23.-24. Grizzly Bear "Veckatimest"
25. Major Lazer "Guns Don't Kill People... Lazers Do"
26. Andres Lõo "Skeletons on Rock"
27. Shackleton "Three Eps"
28. Dam-Funk "Toeachizown"
29.-30. Smõuk "Tere tulemast koju"
29.-30. Washed Out "Life of Leisure"
