Mis on Arhitektuurikeskus?


Just nii ongi. Tegemist on asutusega, mis peaks võtma Arhitektide Liidult kui asjalikult erialaliidult ära palju sellisele organisatsioonile mitte passivaid ülesandeid, mida Liit siiski seni usinalt täitma on pidanud. Kes siis veel kui mitte Liit pidi lahendama probleemi, kui välismaa arhitektid ja arhitektuurihuvilised nende poole pöördusid, näiteks selleks, et neile korraldataks professionaalne arhitektuurituur?


Loodud Eesti Arhitektuurikeskus ­hakkab propageerima Eesti ­arhitektuuri ja arhitek­tuuri Eestis.


Ülesandeks on korraldada hulganisti näitusi ja konverentse, valmistada trükiseid jms avalikkusele ­suunatud tooteid ning neid üle ­maailma laiali ­pillutada. Et saaks teistele selgemaks, mis on Eesti arhitektuuris toimumas, ning et ka meil endil oleks selgem, mis teeb meie arhitektuurist just Eesti arhitektuuri.


Tegemist on eri institutsioonide vahele paigutuva, sõbraliku ja avatud meelega keskusega, mis proovib kõikide teiste suhteid siluda ja sõlmida uusi. Arhitektuurimuuseum tegeleb Eesti arhitektuuriajaloo uurimise ja sellekohaste näituste korraldamisega. Ning toob sisse loomulikult arvukalt välisnäitusi nii ­uuemast kui vanemast maja- ning ruumiloomest. Arhitektuurikeskuse eesmärk on olla arhitektuurialaste suhete vahendaja, info­punkt, projektide realiseerimise korraldaja jne.


Olla aktiivne ja suhelda paljudega, kes enne oma murega Arhitektide Liitu või mujale pöördusid. Kui enne oli Liit see, kes küsija kuhugi edasi suunas, siis nüüd suunab Arhitektuurikeskus inimese vajadusel Liitu. Noore Keskuse juhataja kohusetäitjaks on tuntud arhitektuurikorraldaja ja arhitekt Ülar Mark, kes oma energilisusega on paljude meelest sellise noore asutuse arendamiseks parim valik. Loodame, et Ülar selle ’k’ ning ’t’ oma tiitli tagant peagi maha kriipsutab.



Arhitektide Liidu aastanäitus



Teine oluline sündmus eelmisest arhitektuurinädalast on Eesti Arhitektide Liidu aastanäituse “Buum/Ruum. Uus Eesti Arhitektuur” avamine Eesti Arhitektuuri­muuseumis Rotermanni soolalaos. Arhitek­tuuriteadlase Pille Epneri kureeritud ja Inga Raukase ning Tuuli Aule kujundatud väljapanek võlub soliidse tagasihoidlikkusega. Arhitektuurimuuseumi teise korruse põrandale on laotatud üheksa pikka pildirida, millel joonistub välja kogu 21. sajandi algusaastate ehitusbuumi tuules valminud majastik (vrdl ­maastik – toim.).


Palju on kindlasti ka valikust väljas, ent väga palju on ka sees. Ning mõnutunde meie majategemise käekäigust ja vaheldusrikkalt võidukast väljanägemisest peaksid saama kätte ka arhitektuurikauged inimesed. Välismaalastele on tegemist väga hea ja lihtsaks tehtud ülevaatega, millest ilmub talvekuudel ka paberkandjal trükis. Seni, 3. novembrini, saab nautida näitusekujundust, mis on tõmmanud meie moodsa arhitektuuri joondu valgetele ribadele, mis aeg-ajalt katkevad ning mille rütm luuakse objektilugude vahel kerkivate voltide abil. Viimased võivad soovi korral sümboliseerida arhetüüpset arhitektuurielementi ehk viilkatust – siin siis terve galeriina i gasuguse kalde ja nurgaga variantides.


Need sadakond objekti eramust muuseumini, mis näitusele Arhitektide Liidu moodustatud töögrupi ajurünnaku tulemusena välja valiti, peaksid kõik demonstreerima lisaks kena üksikobjekt olemisele ka professionaalset ning tundlikku paigutumist ümbritsevasse keskkonda ja planeeringusse. Sest just see on ju asi, mis buumiaastail meile kõigile enim peavalu valmistas. Et ehitati ükskõik mida ja ükskõik kuhu. Kõrghoone kerkis sinna, kuhu ärimees krundi sai, ning eramumaaks ostetud lapp ehitati enda unistuste kodu pilgeni täis. See hulk silmapaistvaid objekte, mis vormitud lakooniliseks näituseks, pole edevuse laat.


Arhitektuurinädal ja MAJAPILT


Käimas on arhitektuuriaasta, mis katustab üsna mugava tihedusega sündmustikku ühise nimetaja alla, ent eelmine nädal oli küll üks arhitektuurinädal. Eelkirjeldatu kõrval kuulutati välja arhitektuurifoto konkurss MAJAPILT, kust võib osa võtta igaüks, kes Delfi Pildi keskkonnas rippuvate konkursitingimustega nõus.


Parimad tööd moodustavad talvel ka näituse, mis tahab Arhitektide Liidule, ent nüüd siis selle näitusetegevuse mantlipärijale, Eesti Arhitektuurikeskusele, omaselt end ka väljaspool pealinna näidata. Majade ja nende vaheliste ruumide ning detailide pildistamine aitab igal linlasel või ka maainimesel paremini mõista ehitatud keskkonda enese ümber, luua lihtne dialoog väikese igapäevase fotoaparaadi abil.


Ning lõpuks avati Arhitektuuri- ja Disainigaleriis ka arhitektuuritudengite näitus “Füüsilise tagasitulek”. Seal on väljas Eesti Kunstiakadeemia 3D labori eksperimentaalne toodang, mis demonstreerib ilmekalt digitaalse majaloomise mehhanisme, selle võimekust ja mastaapi.


3D labori juhataja arhitekt Martin Melioranski sõnul esitletakse näitusel eksperimentaalseid töid, mis uurivad arhitektuuris uudsete ruumikontseptsioonide ja tehnoloogiate rakendamisel tekkivaid teemasid. “Viimastel aastatel on arhitektuuris lisaks uutele tarkvaralistele lahendustele võetud kasutusele ka reaalsete objektide ja detailide valmistamise digitaaltehnoloogiaid, seega võime rääkida füüsilise tagasitulekust läbi virtuaalsuse.”


Möödunud nädalal oli ülemaailmne arhitektuuripäev. On käimas ja peagi lõpusirgele pööramas arhitektuuriaasta. Eelmise nädala ja tegelikult terve aasta kohalt võib juba üldistada, et aasta on tõesti olnud arhitektuurisem kui tavaliselt. Karta on, et arhitektuur ongi inimestele lähemale tulnud ning selgemaks muutunud. Sellised ponnistused võtab elegantselt kokku Veneetsia Arhitektuuribiennaalil vonklev kollane gaasitoru, mis arhitektuuri tegemise kui mõtlemisviisi potentsiaali kenasti kokku võtab.