Bangkok - patustav pühak
Bangkok on koduks sätendavatele templitele,
viirukilõhnale, kaunitele aedadele ja parkidele, roiskuva veega
kanalitele, kokkukukkumise äärel olevatele hurtsikutele,
kärnastele hulkuvatele koertele ja kuuele miljonile inimesele. Oled just
kohale jõudnud, kohvrid hotelli toanurka visanud ja tekib tunne, et
võiks nüüd pärast pikka lennureisi teha ühe ilusa
vaikse jalutuskäigu. Sa astud tänavale ja tõenäoliselt
juba esimese kümne meetri jooksul tajud, et sa oled märgistatud.
Mitte soo, vanuse, nahavärvi või seksuaalse suundumuse alusel. Oled
märgistatud selle alusel, et sa lihtsalt oled “kusagilt
mujalt” ja tulid siia otse loomulikult sooviga oma igast viimasest kui
rahatähest lahti saada.
Sellest hetkest, kui
tänavale astud, tormavad sinu poole pimestavate naeratustega sinu uued
kõige paremad sõbrad, kellel on peale suure huvi sinu isiku vastu
nii muuhulgas ka käsitööpood, giidist vend või väga
lõbus sõbranna. Pealetükkivatest
“sõber-ärimeestest” ei ole loomulikult pääsu
piirkondades, kus on kõige tõenäolisem hulganisti teisi
rändajaid kohata – olulisemate templite ja
vaatamisväärsuste ümbrus, turistide majutuspiirkonnad, Khao San
tänava piirkond (seljakotireisjate Meka) ja n-ö turistiturud. Oskus
järjekordsest sinu ees seletavast tüübist tühja pilguga
läbi vaadata ja läbi kõndida kujuneb üllatavalt kiiresti.
Parimad viisid Bangkokis pikemate vahemaade läbimiseks on kas
Taevarongiga (Skytrain) või mööda jõge
ekspresspraamiga. Mõlemad on kiired, üsna odavad ja pakuvad
rikkalikke vaateid.
Chao Phraya jõgi, mida mööda
sõidab ekspresspraam, voolab läbi Bangkoki lääneosa
põhjast lõunasse ja selle ääres asub rida olulisemaid
Bangkoki templeid ja kuninga suurejooneline endine residents – Suurpalee
(Grand Palace). Jõgi ise on pruun ja kobrutab tihedast liiklusest
– lisaks kolmele ekspresspraami liinile liigub seal lugematu arv
turistipraame ja väiksemaid motoriseeritud puust turistipaate,
restoranpraame ja peoseltskondi teenindavaid lõbusõidupraame.
Ühesõnaga, terve päeva vältav tipptund. Ja lisaks sellele
elavad jões mingi ime läbi veel ka kalad, kes veepinnal kas siis
rõõmust või äkki hoopis agooniast lupsu
löövad.
Kunagi kutsuti Bangkokki idamaade Veneetsiaks
– kogu transport käis mitte mööda teid, vaid linnas
asuvaid arvukaid kanaleid pidi ning Chao Phraya jõgi oli võimas
kiirtee maa südamesse.
Ajad muutusid ja kanalid on
nüüd seisva roiskunud veega haisvad, kuid siiski veel kõige
kiuste maalilised paigad, mida ääristavad ümbruskonna
kõige viletsamad lobudikud ja mille ääres pinkidel magavad
kerjused. Jõe kaldal asuvaid eeskujulikus korras vanu majesteetlikke ja
sätendavaid templeid ei ümbritse sugugi mitte väärikad
naabrid, vaid hoopis vee kohal asuvad kõrgetel vaiadel väiksed
puidust hütid, mis on kohati nii viltu ja mädanenud, et nende
püstipüsimine on tõeline ime. Ja veel uskumatum –
nööril rippuv pesu on selle vankumatu tõendus – viimases
kui ühes neist elavad inimesed.
Viimased aastad on
näidanud, et raha liigub tasapisi jõe äärde tagasi. Seda
küll hoopis uuel moel. Jõeäärset magusat ala on hakanud
jõe lõunapoolses otsas vaikselt endale ampsama uued
lukskorteritega tornmajad ja hotellid, heites enda teelt kõrvale
kõik aja- ja veehambast p
uretu.
Taevarong pakub võimalust heita veidi
kõrgendatud pilk Bangkoki lääne-, kesk- ja lõunaosale.
Eriti köitvad on vaated pärast päikeseloojangut
tuledes säravale linnale. Bangkoki lääneosas asuvad
populaarsemad ja kallimad lõbustuskohad, kaubanduskeskused,
turistidele suunatud turud ja kallimad hotellid. Siia on koondunud ka Bangkoki
tõsisem ärielu, mis ei hõlma mitte turulette, vaid
läikivaid kõrghooneid. Kui raha ei ole probleem, siis siit leiab
fantastilise vaatega ja maailmatasemel menüüga restorane, mis asuvad
lausa kõrghoone katusel või siis viimastel korrustel.
Bangkok on kummaline segu luksusest ja vaesusest. Kuskil
mujal ei torka see selgemini silma kui jõge mööda
sõites – iga hetk vette sukelduda ähvardavate hüttide
taustal sätendavad suurejoonelised templid. Tundub, et pool maailma
kullast on asetunud Bangkoki templite seintele ja kujudele.
Bangkokis võib loomulikult kohata nii judaismi, kristluse, hinduismi,
islami kui ka teiste levinud usundite pühakodasid, kuid domineerivad buda
usu templid, seda nii arvuliselt kui ka suurejoonelisuse poolest. Mitmed neist
omavad midagi ainulaadset, millega tõmbavad ligi nii kohalikke kui
külalisi väljastpoolt. Näiteks Phra Kaew’ tempel on koduks
smaragdbudaks kutsutavale kujule, mis on tegelikult küll tehtud jaspisest.
Kuju avastati ühest Põhja-Tai templist juhuslikult –
kipsikihiga kaetud teose tegelik pale tuli nähtavale rohmaka kolimise
käigus, kui pinnakiht murenes ja alt tuli nähtavale jaspis.
Kohalolnud munk pidas materjali alguses värvuse tõttu smaragdiks,
siit sai kuju oma nime.
Vanim ja suurim Bangkokis asuv tempel on
Pho tempel, pärinedes 16. sajandist. Templi peamine
vaatamisväärsus on kuldne lamav Buddha, hiiglaslik kuju on
nimelt 46 meetrit pikk ja 15 meetrit kõrge. Kaameraga seda täies
pikkuses pildistada on pea võimatu. Ja oi kui pisikesena sa ennast
äkitselt tunned!
Aga tähelepanuväärne on
templites ka kõik peamist kuju ümbritsev – seinad, uksed,
väiksemad Buddha kujud, aknaluugid, laed. Ühtegi pinnatükki ei
ole jäetud kaunistamata maalingutega või puusse/kivisse tehtud
nikerdustega. Kõikjal, kuhu vaatad, säravad vastu kuld,
värvilised kivid ja kirevad värvid. Iga detail on filigraanne
käsitöö, mille oskust pärandatakse siin põlvest
põlve ja õpitakse aastakümneid. Pannes kokku selle
detailirikkuse ja templite mastaabid, tunned aukartust. Aukartust selle meeletu
oskuste- ja tööhulga ees, mida sellise tohutu kunstiteose loomine on
paljudelt inimestelt nõudnud. Ja nõuab ikka veel – selleks,
et see särav ime säiliks ka tuleviku jaoks täiuslikus korras,
renoveeritakse kõiki detaile raha ja aega kokku hoidmata iga teatud arvu
aastate tagant.
Templeid ümbritsevad aiad ei
jää millegagi alla templeile endile – noviitside
järjekindla hoolitsuse tulemusena on iga taim, taimeleht ja -õis
kindlalt omal kohal ning puud ja põõsad kaarduvad täpselt
sellise kujuga ja sellises suunas, nagu kujundaja on ette näinud. Aedades
asuvad väiksemad templid ja kujud seovad kõik eelneva üheks
tervikuks. Keset ümbritseva linna melu, lõhnu, kära, mustust
ja vaesust on templikompleksid inimestele oaasiks, kuhu tulek on
kõikidele meeltele puhkus ja pidu.
Teine luksuse ja
säraga ümbritsetud valdkond on kõik kuninglik – enam
mitte igapäevase riigivalitsemisega tegelev, on kuningast saanud tailaste
jaoks püha ja puutumatu riigi ajaloolist hiilgust s&am
p;am
p;uu
ml;mboliseeriv ikoon.
Idealiseerimisele aitab kaasa ka kuningas
ise, näidates ennast avalikkusele üliharva. Kui poliitikuid kirutakse
tavapäraselt, siis kuningas on kauge ja täiuslik. Kuigi linnas ringi
jalutades võib teda näha sagedamini kui ühtegi teist nägu
– kuningat või kuningapaari kujutavaid pilte võib
leida nii autotöökodade, hostelite, söögikohtade kui ka
kõikvõimalike poodide sise -ja välisseintelt.
Olemas on spetsiaalsed poed, kust saab osta kuninga pildiga plakateid.
Needsamad plakatid valmistasid kergelt öeldes paksu pahandust eelmisel
detsembril ühele rootslasele. Olles nördinud sellest, et poes
keelduti talle kuninga sünnipäeva tõttu sel päeval
alkoholi müümast, otsustas ta omal moel kätte maksta.
Võttis pudeli pihustatavat värvi ja hakkas kuninga pildiga
plakateid üle võõpama. Monarhi solvava tegevuse eest on Tais
aga maksimaalne karistus 75 vangla-aastat. Mehele mõisteti kümme
aastat reaalset vanglakaristust, mille kuningas aga armuandmise korras hiljem
maalt väljasaatmisega asendas.
Bangkoki üks
suurimaid vaatamisväärsusi ongi kuninga endine residents
– Suurpalee, mis mastaapidelt ja luksuselt võistleb kõige
kaunimate templitega. Tegu ei ole mitte ühe ehitisega, vaid kõrgete
valgete müüride vahel asuva väikest linna meenutava
hoonekompleksiga, mis sisaldab ka määratute kuldsete kuplitega
templit.
Inimeste argipäev Bangkokis on veidi vähesema
kullaga kaetud. Parima hõngu kohalikust eluolust saab parkidest ning
väiksematelt ja suurematelt turgudelt. Linna südames asuvad pargid on
populaarseks ajaveetmiskohaks igas vanuses Bangkoki elanikele. Siia kogunevad
õhtupoolikutel nii noortekambad kui ka abielupaarid lastega,
karastusjookide ja maiustuste müüjad, kerjused ja meelelahutajad.
Igal õhtul, umbes kuue ajal, koguneb sadu sportlikke inimesi Bangkoki
parkidesse, et loojuva päikese kiirtes koos aeroobikat teha. Väiksel
laval on mikrofoniga treener, üle terve pargi kõlab energiline
teknomuusika ja terve inimmeri liigub sünkroonis selle saatel.
Väiksemaid ja suuremaid turge kohtab Bangkokis igal sammul.
Supermarketit võid sa selles linnas otsima jäädagi – nii
süüa, riideid kui muud vajalikku muretsetakse selles linnas
turgudelt.
Turistide seas populaarseim ja ainult turistidele
suunatud Patpongi ööturg Bangkoki kaguosas ei ole kuulus mitte laia
kulinaarse või käsitöövaliku poolest, vaid
pingpongi-show’de poolest. Sportlikku elamust see show palju ei paku,
nagu ei täida kõhtu ka banaani-show. See turg on nimelt
spetsialiseerunud kõikvõimalike veidrate erootiliste
show’de pakkumisele.
Jalutades ringi tänava keskel
asuvate käsitöö- ja piraatkaupadega kaetud lettide vahel, ei
möödu poolt minutitki, kui sind ei kutsuta kuhugi majja mõnd
veidra nimetusega show’d vaatama. Sealjuures ei ole vahet, kas sa oled
mees või naine, noor või vana, ühtmoodi ahistavad need
menüüdega ringi kõndivad agendid kõiki. Kohtasin isegi
üht prillidega vanaema, kes üritas mulle selgeks teha, et
pingpongi-show on just see, mida vajan.
Loomulikult ei ole see
koht, kus peredega sisseoste tullakse tegema, välja arvatud mõned
üksikud teadmatusest siia ära eksinud vanemad-lapsed, kes kiiresti
jalga lasevad – enamiku ringijalutajatest moodustavad mehed vanuses
16–70 aastat. Jah, Tai on selline koht, kus passi ei vaadata ja ka
üksikuks jäänud seiklushimulised vanaisad leiavad endale
tegevust.
Bangkoki muudab haaravak
s veider segu luksusest ja vaesusest, ilusast ja inetust, pühast
ja patusest. See on riik, kus suurim raha tuleb patuelust ja liigub
pühadusse. Kuid Bangkok on selleks liiga värviline, et mustvalgelt
vaadata.