Eric Steven Yudelove’i “100 päeva hea tervise, väärt seksi ja pika elueani”.Kuna ei ole ise veel kõike seda saavutanud, siis kohe kuidagi ei mahu hinge, et mõni sõber võiks enne mind eelmainituni jõuda.


Parim enne-und-raamat, mille võib kas või kaissu võtta?

Enne und valin raamatuid vastavalt meeleolule, kuid parim peale-und-raamat on “Unenägude seletaja”, et teada saada, kas tasub üldse voodist tõusta. Tegelikult võiks selle ka kaissu võtta, et vahepeal unenägemisi kiirelt tõlgendada. Kuid ilma Fagira D. Morti kõiksuguste luuletusteta ei saaks ma ilmselt kusagil maailma otsas uinuda ning need on need sõnade tõelised voolavused, mis võiks olla hoopis minu. Arvan, et nii ongi.


Raamat, milleta lapsepõlv ei oleks täielik?


Erich Kästneri “Veel üks Lotte”. Ma ei tea, miks, kuid selle lugemisel jäin ma korduse peale, kuni tuli Antoine de Saint-Exupéry “Väike prints” ja ravis kõik hingehaavad ning tegi tugevaks. Ja Ervin Lázári “Seitsmepäine haldjas” tuletab end hetkelgi meelde. Kui surma saab tigu, siis on meil õnnetusega tegu, kui minu surmaga on tegu, siis minust ei saa tigu. Hilisemas nooruses lisandusid veel Svend Age Madseni “Jutustada inimesi” ning Gabriel García Márquezi “Sada aastat üksildust” ja “Armastus koolera ajal”.