Blur “Midlife – A Beginner’s Guide to Blur”
Loodetavasti oli nii mõnigi selle jutu lugeja kuuldel, kui algas kuulus kodusõda Bluri ja Oasise vahel. Kui Oasise boss Noel Gallagher soovis, et Damon Albarn ja Alex James “nakatuksid AIDSi ja sureks” ning Bluri armee vastas millegi nii peenega, et Manchesteri jõmmid sellest aru ei saanud. Ja muidugi lisasid Lõuna-Inglismaa kutid sinna juurde oma kõige kohutavama albumi “The Great Escape” ning kaotasid lahingu. Kuid sõja – kui muusikas üldse on mõtet sõdu pidada – võitis ikkagi Blur. Nüüd, mil mõlemad laiali läinud bändid avaldavad oma best-off’e, saab sellest rääkida.
Kui te ei ostnud Bluri eelmist singlikogumikku, siis teil vedas, kuna nüüd laekus palju parem. Sest see topeltplaat siin ei ole singlite kogumik.
Siit puuduvad suht suvalised “Music Is My Radar” ja Charmless Man” (kahjuks ka imeline “End Of A Century”), see-eest on aga muldvanad kottpüksi-tantsu-indie šedöövrid “Popscene” ja “Sing”, “Parklife”-albumi hingemattev mittehitt “Badhead” ning “Modern Life Is Rubbish”-plaadilt teenimatult vähe tähelepanu saanud lipsuga grunge “Chemical World”, obskuurne meditatsioon nimega “Blue Jeans” ning iga indie-disko käimatõmbaja, Graham Coxoni kui maailma peaaegu et parima kitarrimängija lipulugu “Advert”. Lisame siia viimase albumi “Think Tank” asjad ning muidugi need päris hitid, ilma milleta sellised kogumikud pole mõeldavad (kaasa arvatud õnneks see kämbilt kinksilik minimuusikal “For Tomorrow” kogu oma kuueminutilises hiilguses ja indie-gospel “Tender”, mille hiilgus kestab minuteid peaaegu kaheksa, kuigi sooviks veel).
“Midlife” on loomulikult nii-öelda cash-in, ehk siis uutelt ja vanadelt austajatelt taskuraha pommimine, aga vähemalt teeb Blur seda taas kord stiilselt. Kuulake, tavalised pätid! Tehke oma asju sarmikalt ja huumoriga – siis jääb ohvril helge mälestus igaveseks! 9
