Me kõik teame seda looformaati. Kooli veidi veidrast autsaiderist, kellest heal juhul hoitakse lihtsalt eemale ning keda halvemal juhul kiusatakse, saab lõpuks üle linna tegija. 16aastaste koolitüdrukute Jenny Holling­worthi ja Rosa Waltoni 2016. aasta debüütalbum „I, Gemini“ oli piisavalt veider „eksperimentaalne mudapop“ – surnud kasside ja radioaktiivsete seentega väike õuduste pood –, et kvalifitseeruda sinna tagapingi kategooriasse. Ja kuigi kriitikute poolt kiidetud, peeti duo loodut ikka mingiks nukumuusikaks. Kaks aastat hiljem kannab Let’s Eat Grandma teine plaat „I’m All Ears“ aga endas piisavalt raketikütust, et lennutada duo otse popigalaktika südamesse.