Uuselamurajoon Cambridge'i külje all on rajatud kruntidele, mida asustasid enne II maailmasõja järgsed valmismajad ja riigiasutused. Projekti, mis on väidetavalt Suurbritannia ambitsioonikaim ehitusskeem viimase 30 aasta jooksul, maksumuseks oli 1,5 miljardit krooni.

Algul olnud projekt antud tegemiseks büroole FCBS, kuid nemad pidasid tööd liiga suureks ning kutsusid lisaks ABA ja Maccreanor Lavingtoni.

Vältinud edukalt riski luua arhitektuurne zoopark, lõid nad ühised reeglid, mis viisid võidukale tulemusele. Üks reeglitest puudutas materjale, kus sõelale jäid Cambridge'i tellis, vaskplekk ja puit. Teiseks otsustati jälgida väljakujunenud maastikku, moodustades tihedaid elamissaari poolavalikus pargis. Eraaedu on vähe, kuid kõigil on ohtrasti sisehoove ja katuseterrasse.

Elamistiheduse suurendamise nimel

Viimasel kümnel aastal on Inglismaal linnades ehitatud peamiselt ühe- või kahepere-elamute rivisid. Accordias on ridamaja-variatsioonide kõrval ka korteriplokke ning see - mis kõige olulisem - annab võimaluse suurendada elamistihedust, ilma pereelu kvaliteete ohverdamata.

Omaette-olemise võlusid on suudetud pakkuda ka mitte-eramus, s.t mitmel korrusel elavatele peredele. Ka Inglismaal olevat elamispinnakriis, mistõttu see õnnestunud lahendus nõuaks ametivõimude kohest tähelepanu.

Planeerijad on igati olnud väga uuemeelsed. Nad suutsid arendajalt välja pressida lubaduse kasutada häid arhitekte. Nad suutsid hankida loa teha teisele ja kolmandale korrusele terrassid. Pealegi on lastel turvaline mängumaa nagu idüllilistel viiekümnendatel.

Korterid ja majad on heades proportsioonides, avarate vaadetega, planeeringutes on vaheldusrikkust, lihtsusest ülima keerukuseni, sõltuvalt eri büroode stiilist. Samal põhjusel erinevad ka detailid.

Enamik elemente on toodetud tehases, et protsessi kiirendada ja sodi vähendada, parandada turvalisust ja keskkondlikkust.

Žürii seisukohta refereerides: "Tegemist on suurepärase näitega tihehoonestusest, mis paneb uskuma, et arhitekt võib ka ilma oma ideaale reetmata kinnisvarahaide ambitsioone rahuldada ning nii, et tulemus on lõpuks mõlemale poolele kasulik."

Suhted, suhted ja veel kord suhted

Asi olevat igal tasandil hästitempereeritud suhetes, seda esiteks arhitekti/arendaja/kliendi suhetes, teiseks kolme tugeva arhitektibüroo suhetes ning kolmandaks - avaliku ja privaatruumi suhetes. Nii pakutakse uusi lahendusi eluks sees ja väljas tänu katusepindadele, sisehoovidele ja suurtele poolavalikele aedadele.

Žürii leidis, et oligi juba aeg näidata ehitustööstusele, et hea elamuehitus on vajalik ja võimalik; poliitikutele, et on oluline, millistes tingimustes inimesed elavad ning kus kujunevad nende maailmavaade ja ellusuhtumine. Accordia loob omalaadse konteksti ja juba praegu näib vaatajale, nagu oleks see seal kogu aeg olnud. Ta esindab just neid väärtusi, mida britilik linn vajab: veidike "trimmiv" planeering, koostööaldis lähenemine ja tähelepanu keskendatus nii detailile kui ka arhitektuurimaastikule.

Lisaks näitab Accordia selgelt, et hea arhitektuur ei pea tegema trikke, et preemiat pälvida.

Nende aspe ktide väärtustamine näitab muutusi arhitektuuripoliitikas. Seda demonstreerib fakt, et žürii eelistas just Accordiat teistele suurtele ja tähtsatele saavutustele, näiteks Westminsteri akadeemiahoonele (Allford Hall Monaghan Morris), Manchesteri tsiviilõiguskeskusele (Denton Corker Marshall) ja Zaha Hadidi vastupandamatutele läikivvalgetele Nordparki kaabelraudtee jaamadele Innsbruckis.

Stirling Prize on preemia, mille saaja valitakse välja RIBA autasu saanute hulgast (kokku anti neid sel aastal 92, nende hulgast 16 rahvuslikku autasu, lisaks 10 Euroopa arhitektuurile, 5 rahvusvahelist jne). Suurbritannia juhtiv arhitektuuripreemia anti kätte uues ja uhkes Liverpooli Arena & Convention Centre'is.

Eriline tunnustus, kuninglik kuldmedal Royal Gold Medal 2009, määrati tänavu hispaanlasele Alvaro Sizale.