21.11.2008, 00:00
Brittide suurim tunnustus elamukvartalile
Linnaelamuarhitektuur on tundlik teema, mida ootab suurte muutuste aeg, loodab Anneliis Aunapuu.
Tänavu pärjati briti kuningliku arhitektuuriinstituudi RIBA ja
ajakirja The Architect’s Journal ühise otsuse alusel RIBA Stirlingi
preemiaga Accordia elamurajoon Cambridge’is, mille kallal on koos
tegutsenud kolm arhitektibürood – Feilden Clegg Bradley Studios
(FCBS), Alison Brooks Architects (ABA) ja Maccreanor Lavington Architects.
Uuselamurajoon Cambridge’i külje all on rajatud kruntidele,
mida asustasid enne II maailmasõja järgsed valmismajad ja
riigiasutused. Projekti, mis on väidetavalt Suurbritannia ambitsioonikaim
ehitusskeem viimase 30 aasta jooksul, maksumuseks oli 1,5 miljardit krooni.
Algul olnud projekt antud tegemiseks büroole FCBS, kuid nemad
pidasid tööd liiga suureks ning kutsusid lisaks ABA ja Maccreanor
Lavingtoni.
Vältinud edukalt riski luua arhitektuurne zoopark,
lõid nad ühised reeglid, mis viisid võidukale tulemusele.
Üks reeglitest puudutas materjale, kus sõelale jäid
Cambridge’i tellis, vaskplekk ja puit. Teiseks otsustati jälgida
väljakujunenud maastikku, moodustades tihedaid elamissaari poolavalikus
pargis. Eraaedu on vähe, kuid kõigil on ohtrasti sisehoove ja
katuseterrasse.
Elamistiheduse suurendamise
nimel
Viimasel kümnel aastal on Inglismaal linnades
ehitatud peamiselt ühe- või kahepere-elamute rivisid. Accordias on
ridamaja-variatsioonide kõrval ka korteriplokke ning see – mis
kõige olulisem – annab võimaluse suurendada elamistihedust,
ilma pereelu kvaliteete ohverdamata.
Omaette-olemise võlusid
on suudetud pakkuda ka mitte-eramus, s.t mitmel korrusel elavatele peredele. Ka
Inglismaal olevat elamispinnakriis, mistõttu see õnnestunud
lahendus nõuaks ametivõimude kohest tähelepanu.
Planeerijad on igati olnud väga uuemeelsed. Nad suutsid arendajalt
välja pressida lubaduse kasutada häid arhitekte. Nad suutsid hankida
loa teha teisele ja kolmandale korrusele terrassid. Pealegi on lastel turvaline
mängumaa nagu idüllilistel viiekümnendatel.
Korterid
ja majad on heades proportsioonides, avarate vaadetega, planeeringutes on
vaheldusrikkust, lihtsusest ülima keerukuseni, sõltuvalt eri
büroode stiilist. Samal põhjusel erinevad ka detailid.
Enamik elemente on toodetud tehases, et protsessi kiirendada ja sodi
vähendada, parandada turvalisust ja keskkondlikkust.
Žürii seisukohta refereerides: “Tegemist on suurepärase
näitega tihehoonestusest, mis paneb uskuma, et arhitekt võib ka
ilma oma ideaale reetmata kinnisvarahaide ambitsioone rahuldada ning nii, et
tulemus on lõpuks mõlemale poolele kasulik.“
Suhted, suhted ja veel kord suhted
Asi
olevat igal tasandil hästitempereeritud suhetes, seda esiteks
arhitekti/arendaja/kliendi suhetes, teiseks kolme tugeva arhitektibüroo
suhetes ning kolmandaks – avaliku ja privaatruumi suhetes. Nii pakutakse
uusi lahendusi eluks sees ja väljas tänu katusepindadele,
sisehoovidele ja suurtele poolavalikele aedadele.
Žürii leidis,
et oligi juba aeg näidata ehitustööstusele, et hea elamuehitus
on vajalik ja võimalik; poliitikutele, et on oluline, millistes
tingimustes inimesed elavad ning kus kujunevad nende maailmavaade ja
ellusuhtumine. Accordia loob omalaadse konteksti ja juba praegu näib
vaatajale, nagu oleks see seal kogu aeg olnud. Ta esindab just neid
väärtusi, mida britilik linn vajab: veidike “trimmiv”
planeering, koostööaldis lähenemine ja tähelepanu
keskendatus nii detailile kui ka arhitektuurimaastikule.
Lisaks
näitab Accordia selgelt, et hea arhitektuur ei pea tegema trikke, et
preemiat pälvida.
Nende aspe
ktide väärtustamine näitab muutusi arhitektuuripoliitikas. Seda
demonstreerib fakt, et žürii eelistas just Accordiat teistele suurtele ja
tähtsatele saavutustele, näiteks Westminsteri akadeemiahoonele
(Allford Hall Monaghan Morris), Manchesteri tsiviilõiguskeskusele
(Denton Corker Marshall) ja Zaha Hadidi vastupandamatutele läikivvalgetele
Nordparki kaabelraudtee jaamadele Innsbruckis.
Stirling Prize on preemia, mille saaja valitakse välja RIBA autasu saanute hulgast (kokku anti neid sel aastal 92, nende hulgast 16 rahvuslikku autasu, lisaks 10 Euroopa arhitektuurile, 5 rahvusvahelist jne). Suurbritannia juhtiv arhitektuuripreemia anti kätte uues ja uhkes Liverpooli Arena & Convention Centre’is.
Eriline tunnustus, kuninglik kuldmedal Royal Gold Medal 2009, määrati tänavu hispaanlasele Alvaro Sizale.
Eriline tunnustus, kuninglik kuldmedal Royal Gold Medal 2009, määrati tänavu hispaanlasele Alvaro Sizale.