17.07.2009, 00:00
Cage the Elephant “Cage the Elephant”
Intelligentne eklektiline raadiorokk on võimalik!
Cage the Elephant
“Cage the Elephant”
(Relentless)
Kentucky tööliskraadede ansambli Cage the Elephant
debüütalbum kõnetab kuulajat mitmel häälel. Laulja
Matt Shultzi ärplevast nasaalist võib leida sarnasusi nii Becki kui
The Streetsi, nii Dylani kui varajase The Red Hot Chili Peppersiga; bändi
rakendatud žanripaletist kerkivad esile küüniline Ameerika punk
(“In One Ear”, “Tiny Little Robots”), funk
(“Lotus”), põhjaosariikide soul (“Back Against the
Wall”) ja bluus (“Ain’t No Rest for the Wicked”)
mõnusas kokteilis sundimatu hip-hopi ja teravmeelse sõnumiga.
Hoolega nii eelmiste põlvkondade põrandapealsest kui -alusest
muusikast väärtuslikke elemente näpates ja neid pealtnäha
hooletult ristsugutades kangutab ja viilib Cage the Elephant peavoolurokki ja
elitaristlikku alternatiivi eraldavaid mõttelisi trelle ning loob
seejuures uut väärtust. Mitte miski siin plaadil pole tegelikult
originaalne, kuid kirevad kombinatsioonid võõrastest sulgedest
suudavad ometi lüüa ja pimestada.
Tõsi, üsna
muutumatuna püsiv tempo ja ühtlane groove hakkavad albumi teises
pooles tarbijat, kelle veri täpselt samas rütmis ei vemmelda,
pikapeale tüütama. Aga kes käsib kogu plaati järjest sisse
ahmida? Õigel hetkel kuulmekäikudesse sisestatud kolmest-neljast
palast kärtsust eklektikast päevas peaks piisama, et elevant puurist
välja lasta ja seega igavat suve meeleolukamaks muuta.
8