25.07.2008, 00:00
Cloudspeak “Päike ja jää”
Põhjamaise karguse ja orient-sugemetega ambient-hop.
Cloudspeak
“Päike ja jää”
(Cloudspeak)
Sattusin hiljuti üht dokumentaalfilmi vaatama, mis
kliimasoojenemisest apokalüptilise ja, mis eriti hirmutav, usutava pildi
maalis. Põhiküsimus, kas murdepunkt on juba möödas
või veel ees, jäigi kirvena õhku rippuma. Pealekippuvast
ängist päästis Cloudspeaki debüütalbum
“Päike ja jää”.
Nimest võiks
arvata, et plaatki räägib akuutsetest globaalprobleemidest, kuid siin
on tuum hoopis muu – heas mõttes kodukootum, hingelähedasem,
helgem.
Kümnenditagusest ambient-projektist Quite tuttav Paavo
Eensalu kirjutab muusikat, mis maakeeli väljendudes sõidutab
korduval ja hingestatud kuulamisel katuse ära, ja kunagi indie-koosluses
Dreamphish figureerinud Kadi Uibo laulab uskumatult ilusasti. Lisaks maitsekad
trummid ja kamp külalisesinejaid. Muusikatööstusest paralleele
tuua ei oska ja väga ei viitsigi, Cloudspeak on lihtsalt liiga “oma
teema”. Mis ei tähenda, et sündinud oleks Eesti Nokia –
sarnast muusikat on planeedil ennegi tehtud, tõsi, peagu alati
kehvemalt. Kui üldse connoisseur’i etendada, siis natuke meenuvad
inglise trip-hopparid, segatuna india-hõngu ja põhjamaise
kargusega. Kokkuvõttes 13 kenasti kokku sulavat pala, saavad iga
kuulamisega kuidagi lähedasemaks. Värskendav vaheldus igasuvisele
tõmblusele. Ehk kolm eestikeelset lugu võiks inglise keelde panna
– kõlaks ja sobiks Cloudspeaki kontekstis kuidagi paremini. Ma ei
teagi, miks, tihti on kodumaise loominguga just vastupidi.
Ja
selline mõte veel tekkis, et sagedase reisijana tahaks just sellist
muusikat näiteks lennujaamas või lennukis kuulata. Plaadikujunduse
eest maksimum-respekt.
8