“Suure kala jahil”

Tõlkinud Aigi Vahing. Pilgrim, 2008.

208 lk


Kultusliku filmimehe hiljutine Eesti-visiit põhjustas segadust, kuna jutt kohtumistel käis pigem transtsendentaalsest meditatsioonist kui filmikunstist. Ka sellest minimalistlikust pajatusteraamatust on muidugi suur osa meditatsioonile või selle kasulikkusele pühendatud.


Ülejäänu annab aga siiski päris hea sissevaate geeniuse hämarasse maailma, mida mediteerimine küll valgustab ja elamiskõlblikuks muudab, kuid kus on ikka olemas seletamatud asjad, ängid, hirmud ja juhuslikkus, mis sublimeerub filmide labürintlikkuses.


Mulle meeldib, kuidas Lynch kirjeldab ideede teket ja loomingulise inimese raskusi.


Meditatsioonist pärit ookeani- või ühisvälja kujund kirjeldab maailma päris hästi. Maalijana alustanud režissööri pildiline, vaatlev ja süvenev maailmanägemine tundub visuaaliinimesele vägagi tuttav.


Kui me ka ei usu meditatsiooni või konkreetselt TMi, miks me ei või Lynchile halastada? Kui inimene usub, et miski teda aitab, mis ses halba on? Kuulsused on palju hullemaid ja vastikumaid asju harrastanud...