“Suure kala jahil”
Tõlkinud Aigi
Vahing. Pilgrim, 2008.
208 lk
Kultusliku filmimehe hiljutine
Eesti-visiit põhjustas segadust, kuna jutt kohtumistel käis pigem
transtsendentaalsest meditatsioonist kui filmikunstist. Ka sellest
minimalistlikust pajatusteraamatust on muidugi suur osa meditatsioonile
või selle kasulikkusele pühendatud.
Ülejäänu annab aga siiski päris hea sissevaate geeniuse
hämarasse maailma, mida mediteerimine küll valgustab ja
elamiskõlblikuks muudab, kuid kus on ikka olemas seletamatud asjad,
ängid, hirmud ja juhuslikkus, mis sublimeerub filmide
labürintlikkuses.
Mulle meeldib, kuidas Lynch kirjeldab ideede
teket ja loomingulise inimese raskusi.
Meditatsioonist pärit
ookeani- või ühisvälja kujund kirjeldab maailma päris
hästi. Maalijana alustanud režissööri pildiline, vaatlev ja
süvenev maailmanägemine tundub visuaaliinimesele vägagi
tuttav.
Kui me ka ei usu meditatsiooni või konkreetselt TMi,
miks me ei või Lynchile halastada? Kui inimene usub, et miski teda
aitab, mis ses halba on? Kuulsused on palju hullemaid ja vastikumaid asju
harrastanud...