Hästi lihtne on selle Baskimaalt pärit bändi lugusid kuulata, kuigi tahaks midagi enamat, pisikest vinti kusagil… Väheke värskust toob mängu “Simple Gracese” alguse hiphop-biit, ka “Infinite Desert” astub hetkeks tumedamale rajale, kuid pöörab kindlalt otsa ringi. Albumi viimane lugu kannab endas juba uut teemat, võib-olla juhatades sisse grupi järgmist plaati. Ei saa mööda Animal Collective’i mõjutustest, eriti vokaali puhul. Aga kui AC muusika suudab meid oma kihtide ja kordustega iga kord ära eksitada, siis Delorean ei vingerda oma kompositsiooniga ja hoiab stabiilselt helget ja sillerdavat joont. Oma suviste hausi-riffide ja hõljuva vokaaliga mõjub “Subiza” pisut juustuselt, aga vahest tuleb just selle eest neile au anda. Vähemalt ei minda kergemat teed, peites end huumori või tehtud sügavuse taha. “Subiza” eeldab kuuma ja päikeselist suve, vihma ja külmaga seda plaati juba mängijasse ei pista. Viva la trance! 7