Maailm on hukas. Pukis on võimuahned manipulaatorid, salakaval tehnoloogia jälgib iga su sammu ja raisus noored ei taha revolutsioonist kuuldagi. Depeche tahab haarata oma tükki maailma pärast muretsemises ja manab moodsat elu suhteliselt elutus staadionibluusi rütmis. „Spirit“ ronib dekadentlikust siidist, sametist ja nahkpükstest välja barrikaadile musta lipu, pisargaasi ja kummikuulide alla, avastades ootamatult, et ei barrikaadi ühel ega teisel poolel pole suurt kedagi. 

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel