Sellel, et kõik need juhtumid ja nõuanded on seostatud “Daodejingiga”, ei ole iseenesest suuremat tähtsust. Usun, et sama tekst sobiks sama hästi ka näiteks budistliku, sufi või mistahes muu õpetuse väga palju lihtsustatud raamidesse. Konkreetse autori sümpaatia kaldub lihtsalt “Daodejingi” poole ja sestap nimetataksegi teed sisemisele rahule selles raamatus Taoks ning kasutatakse teisigi hiina termineid. Miks ka mitte, sest süsteem ju loodetavasti toimib. Loomulikult ainult siis, kui viitsitakse seegi raamat läbi töötada ja selle järgi vähemalt mõnda aegagi oma samme seada.

Raamat nagu tugineks tsitaatidele “Daodejingist”, kuid autor rõhutab, et tegemist on tema enda tõlgendustega. Seepärast ei saagi eestikeelse tõlke tegijale ette heita, et ta on need tõlkinud otse inglise keelest ega ole asendanud vastavate lõikudega muistse klassiku ükskõik kummast eestikeelsest tõlkest. Dreheri tõlgendustel ei ole tõepoolest enamasti kuigi palju ühist algtekstiga, mistõttu adekvaatsed tsitaadid selle raamatu konteksti vahest ei sobikski. Iga tsitaadi juures on aga antud vastava peatüki nr, nii et lugejal on võimalus neid teiste tõlgete ja tõlgendustega võrrelda.

Kindlasti võib “Taos on rahu” olla huvilisele ka esmaseks teejuhiks päris “Daodejingi” juurde. Eesti lugejale seda enam, sest tõlkija on üsna järjekindlalt kasutanud eesti keeles juurdunud Linnart Mälli tõlketermineid, nagu kulg, vägi, mõtlus jt. Iidse Ida traditsiooniga seotud eneseabiraamatutest võiks aga soovitada veel või isegi pigem Tema Pühaduse dalai-laama ja Howard C. Cutleri suurepärast raamatut “Kunst olla õnnelik”, K-kirjastus, 2000.