09.08.2007, 00:00
Eckhart Tolle "'Uus Maailm. Elusihi mõistmine"'
Eckhart Tolle;“Uus Maailm. Elusihi mõistmine”;Tõlkinud Janika Kuusik.;Pilgrim, 2007. 280 lk.
“Inimkonna ajalugu on hullumeelsuse ajalugu,”
ütleb Eckhart Tolle – viimasel ajal Läänes tipptegijaks
tõusnud vaimne õpetaja. Muide, Tolle pole jõudnud
valgustuskogemusele mitte Ida traditsioonide alusel, vaid Lääne
eksistentsiaalse tunnetuse põhjal.
Rahvuselt sakslane, kasvas Tolle Hispaanias, kus isa teda kooli ei sundinud, ja tundeline noormees õppis, mida süda ihaldas. Edasi õpingud Londoni ülikoolis ja siis tugev enesetapumõte, mis pani ka küsima, kes on see “tõeline mina” – kas see, kes end tappa tahab, või see, kes seda jälgib. Siit otse rabav tunnetus oma õigest ja valeminast ja mitu aastat ülendet vagabundielu. Praegu Kanadas resideeruva guru esimene raamat tõusis kohe bestsellerite tippu, sest see polnud mitte ümberjutustus infost või tarkustest, vaid tõeliselt teadvust muutva kogemuse edasiandmine.
Teadvuse võimalikust muutusest räägib ka “Uus maailm”, mis on ehk Tolle seniilmunuist kõige esinduslikum ja lugejasõbralikum. Teatud häälestust see siiski eeldab, olles küll eestlase skeptilisele arule ja vaikset ekstaatilisust eelistavale hingele igati kohane kaasatunnetamine.
Tolle ütleb välja paljudele religioonidele omase tõdemuse, et enamiku inimeste normaalne vaimne seisund sisaldab olulisel määral midagi, mida võiks nimetada väärtalitluseks. Kui XX sajandit meenutada, siis 1918. aastal vaatasid ellujäänud õudusega sellele, mida nad olid teinud: ligi 10 miljonit tapetut, veel enam sandistatuid ja seda kõrgkultuursel Õhtumaal. Asi aga läks üha hullemaks: 20 miljonit Gulagis hukat “rahvavaenlast” pluss juutide holokaust jne.
Kas ei teki küsimus, et inimkond paneb ikka milleski mööda?
Kui kogu inimkonna ajalugu on meeltesõgeduse lugu, siis ei saa see teisti olla ka usunditega. Tolle pooldab vahetegemist religiooni ja vaimsuse vahel, sest mis tahes dogmade süsteem ei tee sind veel vaimseks. Seega on paratamatu, et teadvuse muutus kerkib suurel määral esile väljaspool religiooni. Inimeste vaimne tase sõltub tegelikult nende teadvuse seisundist.
Veel suht väike, ent kiiresti kasvav osa inimkonnast kogeb juba täna vanade minakesksete mõttemudelite lagunemist ja uue teadvusemõõtme kohalolu. See pole uus usund ega mütoloogia. Tolle hea sõnum on, et inimteadvust on võimalik muuta.
Uue tunnetuse keskmes on tõdemus, et olemine on suurem kui mõtlemine. See on nii lihtne ja nii revolutsiooniline. Ja sobib hästi meile – eestlastele – kel pole suuri filosoofe, küll aga suuri müstikuid ja teadjamehi/naisi Masingust Kaplinskini ja Aarmast Viilmani. Uus taevas on muutunud inimteadvuse esiletulek ja uus maailm on selle peegeldus füüsilises tegelikkuses.
Rahvuselt sakslane, kasvas Tolle Hispaanias, kus isa teda kooli ei sundinud, ja tundeline noormees õppis, mida süda ihaldas. Edasi õpingud Londoni ülikoolis ja siis tugev enesetapumõte, mis pani ka küsima, kes on see “tõeline mina” – kas see, kes end tappa tahab, või see, kes seda jälgib. Siit otse rabav tunnetus oma õigest ja valeminast ja mitu aastat ülendet vagabundielu. Praegu Kanadas resideeruva guru esimene raamat tõusis kohe bestsellerite tippu, sest see polnud mitte ümberjutustus infost või tarkustest, vaid tõeliselt teadvust muutva kogemuse edasiandmine.
Teadvuse võimalikust muutusest räägib ka “Uus maailm”, mis on ehk Tolle seniilmunuist kõige esinduslikum ja lugejasõbralikum. Teatud häälestust see siiski eeldab, olles küll eestlase skeptilisele arule ja vaikset ekstaatilisust eelistavale hingele igati kohane kaasatunnetamine.
Tolle ütleb välja paljudele religioonidele omase tõdemuse, et enamiku inimeste normaalne vaimne seisund sisaldab olulisel määral midagi, mida võiks nimetada väärtalitluseks. Kui XX sajandit meenutada, siis 1918. aastal vaatasid ellujäänud õudusega sellele, mida nad olid teinud: ligi 10 miljonit tapetut, veel enam sandistatuid ja seda kõrgkultuursel Õhtumaal. Asi aga läks üha hullemaks: 20 miljonit Gulagis hukat “rahvavaenlast” pluss juutide holokaust jne.
Kas ei teki küsimus, et inimkond paneb ikka milleski mööda?
Kui kogu inimkonna ajalugu on meeltesõgeduse lugu, siis ei saa see teisti olla ka usunditega. Tolle pooldab vahetegemist religiooni ja vaimsuse vahel, sest mis tahes dogmade süsteem ei tee sind veel vaimseks. Seega on paratamatu, et teadvuse muutus kerkib suurel määral esile väljaspool religiooni. Inimeste vaimne tase sõltub tegelikult nende teadvuse seisundist.
Veel suht väike, ent kiiresti kasvav osa inimkonnast kogeb juba täna vanade minakesksete mõttemudelite lagunemist ja uue teadvusemõõtme kohalolu. See pole uus usund ega mütoloogia. Tolle hea sõnum on, et inimteadvust on võimalik muuta.
Uue tunnetuse keskmes on tõdemus, et olemine on suurem kui mõtlemine. See on nii lihtne ja nii revolutsiooniline. Ja sobib hästi meile – eestlastele – kel pole suuri filosoofe, küll aga suuri müstikuid ja teadjamehi/naisi Masingust Kaplinskini ja Aarmast Viilmani. Uus taevas on muutunud inimteadvuse esiletulek ja uus maailm on selle peegeldus füüsilises tegelikkuses.