Edgar Allan Poe ja tema õudsed lood
Poe sündis rändnäitlejate perekonda, kuid vanemad surid juba kolme aasta pärast. Poest sai kasulaps rikka tubakakaupmehe perekonnas, kuid see ei kindlustanud talle muretut eluteed. Virginia ülikooli saadeti ta liiga vähese rahaga ning kui Poe püüdis hasartmängu abil oma kapitali suurendada, sattus ta suurtesse võlgadesse. Ka katse õppida West Pointi sõjakoolis lõppes fiaskoga ning ta heideti sealt juba kaheksa kuu pärast välja. Võib-olla oli see isegi hea, sest nii sai maailm endale väga hea kirjaniku. Poe oligi üks esimestest, kes üritas ainult kirjutamisest ära elada. See läks muidugi väga vaevaliselt ning leivatükki hoidis laual raamatute ja ajakirjadele juttude kirjutamine, hilisemas elus ka loengute pidamine, mis oli 19. sajandi kirjanikele üks oluline sissetuleku allikas. Poe võitles ka kirjanikele suurema honorari maksmise ja autoriõiguste eest.
27aastaselt abiellus Poe oma nõbuga, kes ei olnud veel 14aastanegi. Kui ta 1845 avaldas luuletuse „Kaaren“ (e.k ka „Ronk“, ingl „The Raven“), sai ta nimi lõpuks kuulsaks. Kuid kahe aasta pärast suri ta abikaasa ja Poe vajus masendusse. Tema elu lõpp oli salapärane ja sünge nagu kogu tema looming. Olles teel Philadelphiasse, et abielluda oma selleks ajaks lesestunud noorpõlvearmastatuga, peatus Poe Baltimore’is ning kadus jäljetult viieks päevaks. Ta leiti ühest baarist ning toimetati haiglasse, kus ta veetis võõraste keskel oma elu viimased päevad. Seal ta ka suri teadmata põhjustel neljakümneaastasena.