Tundub, et inimestele meeldib, kui ühes kohas saab korda kõik dokumendid, hoone projekti, aga ka muu tarviliku: elektri-, ventilatsiooni- ja teedelahenduse. N-ö puhtaverelised arhitektuuribürood – nagu ütleb arhitektide liidu esimees Ülar Mark – nii hästi ei teeni.

Tabelid on koostatud äriregistri 2004. aasta majandusaruannete põhjal.

Milles on kolme tabeli vahe? Esimene tabel ehk siis müük näitab tabeli kokku pannud Eesti Ekspressi äriosa ajakirjaniku Margus Järve sõnul power’it, turu jõudu; kasum – efektiivset, ausat majandamist; dividendid aga seda, et hetkel firma ei vaja laiendamist. Mark lisab, et pere- või väiksema omanikeringiga firma puhul võib dividendide maksmine olla tegelikult osa palgapoliitikast.

Mida võib veel tabelist välja lugeda?

Nagu mainitud, armastavad kliendid mugavust – firma paindlikkust ning teenuste paljusust.

Teisalt mängib usaldusväärsuse juures kindlasti olulist rolli lihtsalt tuttavate hea soovitus või harjumus kasutada üht ja sama (soovitavalt kohalikku) bürood. Samas, projekteerimise professionaalsust silmas pidades ei pruugi “omade jopede” eelistamine olla just kõige õigem valik. Ülar Mark leiab: “Ainult arhitektuurile keskendunud bürood on fokuseeritumad ja rõhuvad enam kvaliteetsele erilahendusele.”

Püüdsime välja selekteerida bürood, kus arhitektuuri peetakse oluliseks tegevusvaldkonnaks ning kus ei tegeletaks ainult puhtalt tehnilise projekteerimisega. Siiski tundus meile, et oleks ebaaus teha edetabel ainult hoonete kavandamisega tegelevatele büroodele. Võib küll öelda, et niisama arhitektide ja lisaks insenerosasid pakkuvate firmade loomet on raske võistlema panna, kuid samas on just teenuste mitmekesisus see, mis meelitab klienti eelistama Nord Projekti või Pikoprojekti. Samuti võivad ka “puhtad” arhitektibürood juhtida mõnd projekti ja joonestada teedevõrku.

Et siiski ka “ainult” arhitektuuriga tegelevaid firmasid kaasata, otsustasime õigluse huvides ära tuua esimese tabeli mitte kümne, vaid kolmekümne parimaga.

Ülar Mark ütleb, et tegelikult jõuavad arhitektuuribürood sageli nelja-viiemiljonilise tuluni sageli ühe-kahe suure objektiga, seetõttu võib olla paremusjärjestus järgmisel aastal üsna teistsugune.

Kuigi tellijate konservatiivsusest on alati räägitud, rabas mind siiski “insenerlikumate” büroode menukus. Tundub, et paljudele firmadele pole arhitektuur mitte raha tegemise allikaks, vaid prestiižseks ripatsiks.

Et Raivo Puusepa (Tartu Kaubamaja, Tervise Paradiis, kavandamisel Sakala Keskus) ja Kalle Rõõmuse (Tartu Vangla, Emajõe ärikeskus) arhitektuuribüroodel läheb hästi, pole just eriline üllatus. Aga et “noorte” büroodest 2004. aastal just Agabus, Endjärv ja Truuverk kõige edukamad olid, on sürpriisiks ka Ülar Margile ja tegijatele enestele. Põhjus on tegelikult väga loogiline. See seostub Tallinna ülikooli uue õppehoone valmimise, aga ka Viimsi kooli ja paari uue elamurajooniga.

Samuti on Margile Urmas Muru ja Peeter Pere kasum veidi ootamatu. Aga siiski: Balti jaama hotell, kortermajad Lasnamäel ja Tartus…

Pikemalt anname ülevaate kõige põnevama topi – müügitulu edetabeli parimatest.

FirmaMüügitulu tuh krÄrikasum tuh kr
Nord Projekt215243987
Eesti Projekt1619476
EA RENG15903542
Kommunaalprojekt11674-303
Pikoprojekt113792756
RTG Projektbüroo103922510

FirmaÄrikasum tuh krMüügitulu tuh kr
Nord Projekt398721524
Pikoprojekt275611379
Arhitektid Muru & Pere27517176
AB Jukka Tikkanen Eesti27484996
RTG Projektbüroo251010392
Agabus, Endjärv & Truuverk Arhitektid20198748

FirmaDividendid tuh krMüügitulu tuh kr
AB J.Okas & M.Lõoke25401989
Pikoprojekt150011379
Tõnis Tarbe14594426
RTG Projektbüroo120010392
Nord Projekt105621524
Alver Trummal Arhitektid9803743

I koht

Nord Projekt

Arhitektuuri- ja inseneribürool Nord Projekt on kaks sümpaatset maskotti – arhitekt Meeli Truu ning ettevõtte ehitusinsenerist juht Andres Saar. Firma pesitseb ümber ehitatud tööstushoones Linnahalli juures Kalasadama tänaval. Aknast avaneb uhke vaade merele. Kohe siia samasse peaks kerkima ka Nord Projektis kavandatav (ilmselt kiiresti eksklusiivseks tituleeritav) elamutegrupp.

Ajakirjanduses on firma nimi läbi jooksnud seoses paljuvaieldud Admiraliteedi basseini ümbrusega ja otse loomulikult hiiglaslike “kaksiktornidega” Tornimäel. See 30-korruseline ehitis on insenertehnilises mõttes Eesti mastaabis tõeline šedööver, mille tarbeks on igaks juhuks käidud katseid tegemas suisa Soomes.

1990. aastate algul loodud ettevõttes on praegu töötajaid 25. Firma loojad tulid valdavalt EKE (Eesti Kolhoosiehituse) Projektist, kuid aktsiaseltsi laienedes tuli omanikeringi ka soomlasi ning arhitektide seas on nüüd mitmeid noorema põlve tegijaid.

Andres Saar: “Nord Projekt tegeleb kompleksse projekteerimisega, meil on arhitektid, ehitusinsenerid, elektriinsenerid ja projektijuhid. Minu sisetunne ütleb, et see on ratsionaalne – projekti algstaadiumis saame isekeskis välja selgitada, kuidas on konkreetset ehitist kõige lihtsam projekteerida. Loomulikult ei suuda me kõiki projekti osi ise ära teha ja osa spetsiifilisi teenuseid ostame sisse (nt akustika, teinekord sisekujundus, ehituskonstruktsioonid, geotehnika, kustutussüsteemid), aga tuumikprojekteerijad on olemas meil endil.”

Arhitekt Meeli Truu: “Mina hindan väga, et meil on insenerid. On väga suur vahe, kas nad tulevad teisest büroost või on nad endal olemas. Nii saab hoone ka konstruktsiooni poolest loogiline ja kaunis. Kui arhitektuur valmis teha ja siis vaadata, et see püsti püsiks, on tulemus, nagu ta on…”

Viimasel ajal on projekteeritud nii hotelle, elamuid (valmimas on tornelamud Rocca al Mares ja majadegrupp Pelgurannas Kolde tänaval), büroohooneid, kaubakeskuseid, spordihalle, autode müügi- ja hooldekeskuseid kui ka tööstus- ja laokomplekse, koostatud planeeringuid. Põhiline turg on ikka Eesti, väljapoole läheb umbes kümnendik, kavandatud on näiteks Peterburisse ja Rostovisse. “Praegu teeme Lätisse üht väikeelamute rajooni,” lisab Saar.

Varasematest töödest võiks meenutada koostööd TTPga, kellega koos arendati Meriväljal välja üks esimesi uue Eesti aja peeneid neofunk-asumeid.

2004. aasta majandustulemuste kohta ütleb Andres Saar, et aasta oli firma jaoks eriline: “Valmis sai büroohoone ehitus ja elasime säästurežiimil. Aastatel 1991–2004 teenitud kasum investeeriti suuremalt jaolt büroohoonesse.” Ja rõhutab: “Arhitektuuri- ja inseneribüroosid ei kutsuta meie arvates ellu pelgalt äri eesmärgil, vaid et luua võimalus sõltumatult tegeleda sellega, mis köidab – arhitektuuriga, hoonete projekteerimisega. Olla arhitekt, insener on pigem elustiil kui amet.”

Siiski võib olla täiesti kindel, et Nord Projektis majandatakse oskuslikult: olemas on oma maja, raamatupidamise teenust ostetakse sisse, abipersonali on vähe, juhtimisega ei liialdata, arhitektid võivad keskenduda loomingule, mitte ei pea tegelema majandusküsimustega ega projektide kasumlikkuse tagaajamisega. Üheks suureks kulutamisallikaks on nagu teisteski büroodes projekteerimisprogrammi upgrade’imine.

Kas Nord Projektil on oma arhitektuurikeel? Meeli Truu: “Mingis kindlas stiilis planeerida on minu arvates mõttenõrkus.” Tähtsad on nii tellija soovid kui projekti ülesanne, koht. Ja ta lisab kriitiliselt: “Paljud üleskiidetud projektid on niisugused, mida tehakse teisel kursusel. Soov erineda on sageli vastutustundetu, minnakse kaasa esimese meeleoluga.” Saar: “Minule kui ehitusinsenerile on moevooludega kaasa jooksmine arusaamatu. Majad on nii pika elueaga, et kas maja on viis aastat varem või hiljem projekteeritud, sel pole 20 aasta pärast mingit tähtsust. Me oleme ikka veidi konservatiivsemad.”

“Seda ma ei ütleks,” pole Truu nõus: “Me lähtume ikka projekti olemusest.”

Aga kuidas on lood vaba ajaga? Meeli Truu ütleb, et kõige parem on patareisid laadida ekstreemsete harrastustega nagu mäesuusatamine ja sukeldumine. Andres Saar noogutab.

II koht

Eesti Projekt

Omal ajal oli Riiklik Projekteerimisinstituut Eesti Projekt kahtlemata üks Nõukogude Eesti kõvemaid tegijaid. Kriitilisem inimene võiks ju ehk ka öelda, et esteetilises plaanis jäidki firma paremad päevad just Mart Pordi valitsusaega (1961–89), mil töötati välja praktiliselt terve Tallinna paneelikate tüüpprojektid ning lisaks riburada esindushoonete – Rahvusraamatukogu, Tallinna Olümpiaspordikeskus, teater Vanemuine, Tallinna Tehnikaülikoolikompleks, hotellid Olümpia ja Viru – lahendusi. Muide, ka praegu tuleb mainitud ehitiste ümberehitajal Eesti Projektilt kui autorilt nõusolek ning projekteerimistingimused saada.

Pärast sundlikvideerimist toimunud enampakkumisel sai umbes kolmekümnest töötajast tänaste aktsionäride ning põhiliste arhitektide ring. Nimekamad tegijad siiski lahkusid ja lõid oma bürood. Omaaegsest 500inimeselisest ettevõttest on saanud töökoht 73 inimesele.

Tulemus – et Eesti Projekt on ka 2004. aasta tulemuste järgi edukuselt Eesti teine arhitektuuribüroo – tundub peainsener Toomas Aakrele veidi ootamatu: “Oma 61st eksisteerimise aastast oli Eesti Projekt tuntud esimesel viiekümnel aastal. Nüüd oleme jäänud uute edukate büroode varju, aga viimased aastad on ilmselt teinud korrektuure, sest eks meie firma püsiväärtused – et austame üksteise tehtud tööd, toetume üksteisele, püüame anda klientidele parimat, tahame olla korrektsed ajast kinni pidamisega – kõik see on andnud ka tulemusi. Eks me ole läbi aastakümnete osutanud projekteerimise täisteenust. Täisteenus on tellijate seas järjest rohkem hinda läinud. Meil on ka laialdane koostöövõrgustik teiste arhitektuuribüroodega, kellele teeme vajaduse korral eriosasid.”

Viimastest insenerlikest lahendustest tundub mulle kõige põnevam Aakre mainitud City Plazaga liituva konsooli projekteerimine (arhitektuuribüroo Alver Trummal).

Eesti Projekt oli üks esimesi, kes taipas hakata koostama Maailmapanga, Euroopa rekonstruktsioonipanga ja hiljem Euroopa Liidu rahaga investeeritavaid projekte, mis omal ajal tundusid enamikule tegijatele olevat liiga keerukate nõuetega. Nii on arhitektuuribüroo kõikide piiripunkide autoriks.

Ka on Euroopa Liidu rahast saanud toetusi varsti valmivad Karksi-Nuia lasteaed ja Pärnu Väike Vabakool. Viimane projekt ongi just arhitekt Heidi Karrol töölaual lahti lapatud. Maja on ringikujulise põhiplaaniga ning peaks hakkama kandma puidust kuplit. Radikaalse lahenduse “inspiratsioon” tuli Taanimaalt, kus kooli asutajad nägid kaheksakandilist haridusasutust. Sinna tulevad vabaõhulavad, -klassid, eraldi töökojad. “Kui talle muud ei tule, siis loodetavasti parima puitehitise preemia,” muheleb Aakre.

Juba valmis objektidest tõstabAakre esile Võru kultuurimaja Kannel rekonstrueerimist ning Väimelas asuva Võrumaa Kutsehariduskeskuse ümberehitust. “Meile omale meeldivad muidugi kaks hüdroelektrijaama, mida oleme teinud Raine Karbiga koos – Linnamäe, ja teine on Keila-Joa.” Praegu on töös näiteks Lääne-Viru maakonna veemajandusprojekt, OÜ Titanus kristall-lühtrite tehasehoone Laagris, Fabec Elektroonika tehase tootmishoone Lasnamäel.

Koostööpartneriteks on olnud ka konsultatsioonifirmad Rootsist, Soomest, Taanist, Prantsusmaalt, Šveitsist, Saksamaalt ja Venemaalt.

Milline on tulevik? Aakre arvab, et nii või teisiti toimub rahvusvahelistumine ja firmade konsolideerumine. “Ühe-kahemehefirmad on möödanik. Pigem on vaja projekteerimisfirmasid, kes oleks andekatele heaks partneriks ja realiseeriks nende mõttelennu.” Et tagada arengut ja hoida baasi tugevana, investeeris Eesti Projekt oma firmasse 1,3 miljonit. Kas see mammutlikku mainet murrab, on iseasi…

III koht

EA Reng

Miks läheb hästi EA Rengil? “Üks põhjus on see, et me oleme suhteliselt vanad,” leiab ehitusinsenerist direktor ja juhatuse esimees Jüri Rass. Sel nädalal tähistatakse nimelt firma kuueteistkümnendat sünnipäeva. Tegu ei ole Nõukogude aja projekteerimisfirma “jäänukiga”. “Hakkasime absoluutselt nullist pihta. Teatud määral on see ka meie eelis, et meil polnud mingisugust taaka selja taga. Me oleme kõik ise üles ehitanud ja üritanud igalt poolt saada kõik kõige paremad inimesed.

Teisest küljest on palju firmasid, kellel on mugav saada inimressursse kuskilt vanast kohast,” mõtiskleb Rass. Inimestest: “Arhitektidest muidugi Martin Aunin, Pia Tasa, siis on meil Kristjan Krevald, kes nüüd Ameerikast tagasi tuli, Ilmar Klammer on meie aktsionäre, kes on meiega küll nõrgemalt seotud, aga koostööd ikka teeme. Reino Rass on arhitekt meil (ta mu oma vend). Siis on ka nooremaid tulijaid. Näiteks Katrin Birk on väga tubli. Lisaks on meil projektijuhid ja insenerid.”

Sarnaselt teiste kõige kasumlikumate firmadega on EA Reng “hübriidbüroo”: “Me teeme kliendile ära kõik asjad, mida ta tahab, mis puudutab projekteerimist. Arhitektuur, elekter, vesi, ventilatsioon, teed. Oleme jaotunud kolmeks äriüksuseks. EA Reng Arhitektid, EA Reng Insenerid, EA Reng Teed. Need on kolm eraldi kliendigruppi, kes meile tulevad. Nii on igaühele pööratud justkui oma nägu.” Proovitakse aidata ka klienti algusest lõpuni: esialgu eri võimalustega “silmi avades” kuni ehitusjärelevalveni välja.

Praegu on büroos 55–60 inimest ja plaan on ikka edasi kasvada. “Viie-kuue aasta pärast võiks olla üle saja inimese,” arvab Rass. Sarnaselt Nord Projektiga on EA Rengi kontor tuttuues enda projekteeritud büroohoones. Mustamäel paiknev siksakilise fassaadiga maja kannab muide arvutimängu järgi nime Tetris (arhitektiks Martin Aunin). Tehnitsistlik koorik varjab kadestamisväärselt mõnusat töökeskkonda.

Viimasel ajal on palju vaeva nähtud seoses bürokraatiast kubiseva Tallinna lennujaama reisiterminali rekonstrueerimisega, kus Pia Tasa on teinud koostööd prantslase Jean-Marie Bonnard’iga. Martin Aunin teeb praegu Logi tänava elamuid. Pia Tasa – kes intervjuu ajal oli Rassi teada haiglas sünnitamas – alustas ja Katrin Birk ning Reino Rass teevad edasi Meriton SPA hotelli. Veel: valmis sai Saaremaa Tarbijate Ühistu kaubamaja ja hotell Savoy Boutique, pooleli on hotell Telegraaf.

Kuhu edasi? Venemaale? Lätti? “Prooviks väga teha Ukrainasse, seal on õige huvitav turg,” üllatab Rass ja selgitab. “Sinna on juba Eesti investorid ette läinud. Idee on, et klient, kes on harjunud siin meie käest midagi saama, saaks seda ka seal.” Seetõttu kavatsetakse luua sinna suisa paari inimesega kontor. “Lätis on ikka selline väike vimm. Ukrainlased aktsepteerivad meid rohkem.” Seoses “karmi käe” poliitikaga on Venemaal läinud viimasel ajal olukord varasemast keerulisemaks, üksikuid objekte – nagu vastvalminud Primorski Kaubanduskeskus – on sinna siiski tehtud.

Milline on EA Rengi käekiri? Rass: “Me oleme üsna kliendi poole pööratud. Muidugi, arhitekt ei tohi lasta keerata end ümber sõrme, aga ta peab okkagi teadma, mida klient tahab.” Ilmselt seetõttu võib Rass rahulolevalt tõdeda, et firmal riiulisse tehtud projekte praktiliselt pole.

Kriitikat pillub Rass nii Tallinna linnaplaneerimise bürokraatlikkuse kui halvasti korraldatud riigihangete pihta: “Eurobürokraatia läbipõimituna nõukogudeaegse bürokraatiaga on kõige hullem asi, mis ma tean.” Ehitustel on aga probleemiks, et platsil ei osata enam tööd teha – kogemustega inimesed on kõik ära läinud.

Oma firmasse on EA Reng saanud tipptegijad otse loomulikult suure palga (“Vaadates riigi ametlikku statistikat selles ärialas, on meil ikka väga kõrged töötasud”) ja mõnusate töötingimustega. Korraldatakse suvepäevi, on talve- ja suvepuhkused, makstakse prillid kinni jne. Edaspidi võiks omanikud rohkem dividende saada, arvab Rass.