Seepeale avasid esinduslikus õhkkonnas näituse Eesti Vabariigi suursaadik Saksamaal Dr. Mart Laanemäe, Arhitektuurikeskuse DAZ direktor Kristien Ring ning Eesti Arhitektuurikeskuse juht Ülar Mark.

BOOM/ROOM pakub ülevaadet Eestis 2000-2008 valitsenud majandustõusu tingimustes sündinud eredamatest arhitektuurinäidetest, näitusel on eksponeeritud Tallinnas Rotermanni kvartalis asuv Jahuladu, ärihoone Rävala pst 4, Lotte lasteaed Tartus, Rakvere keskväljak, Fahle Maja jt objekte.

Martin Aunin, kes osales näituse avamisel, väitis, et vastuvõtt oli kohapeal ootamatult soe ja näitus oodatud. Ja mitte ainult kohalike eestlaste või Eestiga seotud isikute poolt, vaid kohale oli tulnud suur hulk arhitektuurihuvilisi. Sündmust osati juba oodata, sest samas paigas oli aastal 2005 korraldatud Ida-Euroopa arhitektuuri tutvustav näitus Emerging East, kus Eesti paistis Sloveenia kõrval silma värskusega. Too sakslaste korraldatud näitus läks hiljem Euroopasse ringi rändama, sattudes otsapidi ka Helsingisse.

Praegust näitust tutvustavas kirjatükis, mis on näituse saateks laetud DAZ leheküljele www.daz.de, antakse huvilistele ammendavat taustainfot. Tekst kirjeldab toredasti siinset lähiajalugu: alates üheksakümnendate keskpaigast, mil ehitusbuum hakkas jõudu koguma, hoogustus kinnisvara-arendajate musklijõul ehitustegevus, mis ei lasknud end eriti segada ei äsjamuutunud oludes hõrdedast arhitektuuripoliitikast ega ka üldplaneeringust. Tulemusena tekkis enamasti ebaühtlane, fragmenteeritud linnaruum. Näitusel on aga esitatud hooneid ja lahendusi, kus on tegemist kasutajaga suhtleva, olemasoleva keskkonna kihistustega arvestava ehituskunstiga, mis samal ajal on uuenduslik ja loob asukohas tugeva potentsiaali.

Väljapanek on jaotatud üheksasse ossa, mis hõlbustavad üldpildi saamist. Osade pealkirjastatus viitab erinevatele situatsioonidele, mis olid uue arhitektuuri saabumiseks välja kujunenud: suurlinna tuled, kultuur ja sümbolid, linn ehitab, moodne töökeskkond, lõõgastuspaigad, aja kihistused, vanad linnaosad, uued linnaosad ja ideaalkodu.

Ülar Mark kirjeldas, et avamisel tekkis hulk toredaid kontakte mitme maa arhitketuurikeskuste vahel, sõlmiti kokkuleppeid ja tehti plaane korraldada tööd keskuste vahel ning elavdada arhitektuurielu. Samuti olid mitme maa esindajad huvitatud meie arhitektide kogemustest linnaruumi arendamise alal. Leiti, et meie kogemused on tutvustamist väärt teisteski maades, kus on säilitamist vajavat vana ja probleeme selle sidumisel uuega. Seejuures viidati Tallinna uuenenud Vabaduse väljaku näitele kui oskuslikult lahendatud probleemile. Peeti plaane kogemuste vahetamiseks - meie arhitektid said kutseid loengute pidamiseks näiteks Balkanimaadesse, kus on hulgaliselt sarnaseid lahendamata probleeme.

Näituse Berliinis korraldas Eesti Arhitektuurikeskus, kuraatoriks Pille Epner ning selle toimumist toetasid Eesti Suursaatkond Berliinis, Eesti Kultuurkapital ning Eesti Arhitektide Liit.