EESTI EDUKAIMAD ARHITEKTUURIBÜROOD
Eksite, kui arvate, et Eesti kõige rikkamad arhitektid on Meelis Press ja Kosmose kutid. Tegelikult on kõige tüsedamad kukrud hoopis palju madalamat profiili hoidvatel tegelastel.
Võiks öelda, et hipilikuma hingega arhitektide loome võib olla küll lahe, aga raha nad eriti teenida ei oska. Jõukamaks saavad need bürood, kus jäme ots on tehnokraatide käes ning kus ettevõte on "jätkusuutlik" ehk siis tehakse pidevaid investeeringuid firma arendamise ja töötajate koolituse vallas. Mitte ei õitseta ühe suure tellimuse otsas.
Paljuski näeme, et kõige rohkem on teeninud firmad, mis osutavad kompleksteenust, pakkudes nii arhitektuurset projekteerimist kui ka insenertehnilisi eriosi. Sageli on ka nii, et noorema põlve julged ehituskunstnikud mõtlevad midagi valmis ning lasevad oma vaimusünnitisele keha teha allhankena mõne teise firma inseneripapidel ja -mammidel.
Siiski tundus meile, et oleks ebaaus teha tabelit ainult neist büroodest, kelle ainus tegevusala on arhitektuurne projekteerimine. Pole ju mõtet "karistada" hübriidbüroosid, seda enam, et tulemuste põhjal selgub, et majanduslikus mõttes on olnud just see tee kõige kasumlikum.
Samas ei saa väita, et kasum ja arhitektuuri kvaliteet oleksid alati otseses seoses. Kuid leida, et suured bürood hoolivad ainult rahast ja mitte loodavast keskkonnast, oleks samuti vale. Klientide paljusus ning ustavus näitavad kindlasti seda, et hiiud pakuvad ka "lisaväärtust".
Sarnase loo tegime viimati kaks aastat tagasi, ka siis oli edukaim arhitektuuribüroo Nord Projekt. Paljud teisedki tublid firmad on jäänud tabelis samasse. Võib oletada, et viimase aasta jooksul on suure turuosa endale ampsanud Rootsi päritolu rahvusvaheline korporatsioon Sweco, millega tänaseks on ühinenud meie tabelis veel omaette firmadena esinenud ETP Grupp ja Eesti Projekt.
Eesti Ekspressi statistikaguru Margus Järve koostatud edetabelite aluseks on 2006. aasta majandustulemused (mulluseid pole veel kõiki võimalik kontrollida). Väga tähtsal kohal on olnud ka firmade identiteet - küsisime ettevõtetelt järele, kas nad määratlevad end ka arhitektuuribüroodena või mitte.
Tulemustest kõige huvitavam on vahest ikka ärikasum ehk siis see, palju keegi raha teenis. Arhitektid on leidnud, et 2006. aasta ärikasum on suure projekteerimisturu tipphetkede näitaja. Kasvanud summasid arvestades juhtub järjest vähem, et edetabelisse jõutakse ainult tänu mõnele massiivsemale projektile.
Käive peegeldab ettevõtte suurust, projektide arvukust, firma turuosa.
Dividendide maksmine võib osaliselt tähendada palga maksmist, aga ka seda, et hetkel ettevõte ei vaja laiendamist.
Ärikasum (tuhandetes kroonides)
Nord Projekt 8348
AB Kalle Rõõmus 6358
RTG Projektbüroo 4869
M Pressi AB 4824
ETP Grupp 4411
Arhitektid Muru & Pere 4259
Inseneribüroo KPME 3166
AB Luhse & Tuhal 3105
Arhitektuuristuudio Siim & Kreis 2962
KOKO Arhitektid 2771
Agabus, Endjärv & Truuverk Arhitektid 2752
Alver Trummal Arhitektid 2716
Arhitektuuribüroo Pluss 2592
Kommunaalprojekt 2267
Pikoprojekt 2203
AB J. Okas & M. Lõoke 1848
EA RENG 1792
ARS Projekt 1759
RAP Arhitektid 1442
Tõnis Tarbe 1382
Nord Projekt
I koht
Nord Projekti juht Andres Saar ja arhitekt Meeli Truu, mis on teie firma edu võti?
Arhitektuuri ja projekteerimisfirma Nord Projekt sai loodud suurte muudatuste ajal 1991. aastal selleks, et oleks võimalik teha tööd, mis meeldib. Kõik muu on kaasnenud juba iseenesest.
Mis on need teenused ning oskused, mis panevad nii paljud kliendid just teie bürood eelistama?
Sellele oskaksid ehk kliendid paremini vastata. Kui võrrelda algusaegadega, kus eramu või ridamaja oli suur projekt, on objektid näiteks väga palju kasvanud. KUMU peaprojekteerija oli Nord Projekt, kes aitas Pekka Vapaavuoril oma võidutööd realiseerida. Tornimäe Kaksiktornide puhul olime idee autorid ja kogu projekti eest vastutavad. Tornimäel töötas kaasa üle paarikümne alltöövõtja.
Et tellida arhitektuuribüroolt nii suuri projekte, peab tellijal tema vastu olema ikka väga suur usaldus. Ilmselt oleme selle usalduse pälvinud.
Üks põhjuseid, miks Nord Projektist suuri objekte tellitakse, võib olla see, et võtame vastutuse pojekti kui terviku eest, klient saab kogu projekti - alates arhitektuurist (mõnikord ka planeeringust), konstruktsioonidest ja lõpetades eriosade ning autorijärelevalvega. Samas saab arhitekt kontrollida, et kõik sobiks ja töötaks omavahel. Meie arvates tuleb sellise kompleksselt koostatud projekti järgi ehitades hoone ka mõnevõrra odavam.
Tihti algab töö kliendi väga ebamäärasest unistusest, nii et tuleb teha endal projekteerimise lähteülesanne ja esialgne äriplaangi.
Meedias on rohkem aga silma hakanud "radikaalide" tööd.
Meediaga kontakti otsimist ja tööde tutvustamist ei ole tähtsaks pidanud. Huvitavaid väljakutseid on olnud selletagi. Arvame, et realiseeritud projektid reklaamivad iseennast. Tunnustuse arhitektuurile annab aeg.
Milliseid viimase aja projekte ise esile tõstaksite? Ja konkreetsemalt aastast 2006.
2006. aastal alustatud projektidest on hetkel ehitamisel: Tammsaare Ärikeskus (arhitekt Andres Kariste) ja Põhja Politseihoone Sõle tänaval ja Al Mare büroohooned (arhitektid Meeli Truu, Gersti Siimon).
Valminud on: Tornimäe kaksiktornid (autorid Truu, Siimon), autode müügi ja hooldekeskused Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Jõhvis (arhitekt Kariste), Tartu mnt 43 ärihoone (arhitekt Maike Heido), Laagri kool-lasteaed (arhitekt Anu Muuk), Võru Spordihoone (arhitekt Andres Kariste), Pärnu Jõekalda kortermajad (arhitektid Meeli Truu, Maike Heido).
AB Kalle Rõõmus
II koht
Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroo on tegutsenud 1991. aastast. Tänaseks on tööde arv kasvanud 624ni, see kätkeb Eesti mõistes nii suuri, keskmisi kui ka tillukesi objekte.
Rõõmus räägib: "Tahame olla kliendikesksed ja samas klienti harivad. Täiendame end pidevalt ja oleme suutnud tellijale kindlustunde tekitada. Anname endale aru, et maakera on ümmargune, aga seisame siiski kahe jalaga kõvasti maal. Õhku tõusta väga ei ürita. Pigem on eesmärk luua maju, mis sobivad keskkonda ega riku seda ühelgi viisil, toimivad ja on ehitatavad. Viimastel aastatel oleme teinud ülikeerulise hingeeluga asju.
Alates TÜ Biomeedikumist, haiglad, vanglad, logistikaettevõtted, multifunktsionaalsed keskused. Teeme ka elamuid, kus esmatähtsaks peame luua elamisväärne elukeskkond.
Meie korterid on ökonoomsed ja toimivad, sest sihikul pole maja tegemine, vaid kodu loomine. Oleme joonistanud ka eramuid, mille omanikud on jäänud aastateks headeks tuttavateks."
Büroo omanikul Kalle Rõõmusel oli kaks korda võimalus praktiseerida aasta jagu piiri taga. Ajavahemikul 1998-1999 oli ta Pariisis Jogleaux' ja Difiore'i arhitektuuribüroos. Rõõmus: "Seal tervitasid töötegijad omanike büroosse tulekut püsti tõusmisega ja kuulasid, suu ammuli."
Ja ajavahemiku kohta 1990-1991 Helsingi arhitektuuribüroos Perkko ja Rautamäki ütleb ta naljaga pooleks: "Seal vabandas omanik sisenedes, et ta olemas on, ja valitses täisdemokraatia. Pariisis toodi arvutikastid kontorinurka ja viidi avamata kahe kuu pärast ära. Helsingis käis juba tol ajal enamik tööst arvuti abil. Meil õnnestus täielik üleminek 1993. Esimesed 486 protsessoriga arvutid pani kokku Rainer Nõlvaku vast loodud Microlink. Temale tegime Enteri maja."
Mujal praktiseerides tekkis ka selgem arusaam, milline võiks olla ja peaks olema toimiv arhitektuuribüroo. Sellisel kursil on siis Rõõmuse firma püüdnud liikuda.
Mis on need teenused ning oskused, mille pärast nii paljud kliendid on just seda ettevõtet eelistanud? "Me ei karda suurte ja keerukate hoonete ja kompleksidega seotud vastutust.
Enamiku tööde puhul oleme ühtlasi peaprojekteerija. Tellijale meeldib, kui seda tööd teeb arhitekt. Lisaks oleme õpihimulised ja tihti teeme seda koos tellijaga.
Näiteks haigla on eriliselt keeruline ja nõudlik. Tegu on lugematute küsimuste ja probleemide lahendamisega. Tänaseks ehituse lõppjärku jõudnud Tartu Ülikooli Kliinikum on nelja-aastase koostöö vili. Palju lihtsam ei ole ka vanglatega: tegemist on esimeste suuremate kinnipidamiskohtadega Teise ilmasõja järgses tsiviliseeritud Euroopas," arvab arhitekt. "Kahjuks peab tõdema, et on ka kiuslikke ja ebapädevaid tegelasi, kes tahaksid endale mõttetuid monumente püstitada. Kõige hullem on saamatu ehitaja, kes oma küündimatust ja vigu püüab varjata olematute projektipuuduste taha. See eksitab ka tellijat. Siiski on meil üldiselt nii ühe kui ka teisega vedanud."
Ometi pole Rõõmuse firma tegemistest, välja arvatud esimeste moodsate vanglate ehitus, suurt miskit kuulda olnud. "Kirjutatakse tihti oma vennaskonna huvides. Viimasel ajal on kirjutatu objektiivsem, kuid siiski esineb ka täna lahmimist ja subjektivismi. Pressi pääs pole omaette eesmärk. Arst, advokaat ja arhitekt ei peaks end meedias liialt liputama."
Viimastel aastatel on tehtud peamiselt suuri töid, mille tsükkel on kolm-neli aastat.
Tartu Ülikooli Kliinikumi esimene kõrgtehnoloogiline laiendus valmib tänavu. Emajõe Ärikeskus, Tasku, Plasku naaber ja bussijaamale "seljakott" peaksid samuti tänavu valmis saama. Seal avatakse moekaubamaja, multikino, konverentsikeskus, hulganisti söögikohti, suur parklamaja, bürood ja viimastel andmetel ka erakliinik.
Paar aastat tagasi valmisid elamukogumid Tartus Näituse ja Turu tänavas. Rõõmus mainib veel elamuid Vana-Kuuli tänaval Tallinnas; Tartu vanglat; valminud Viru vanglat Jõhvis; "Ussmaja" Pirita jõekäärus, ruudulist maja Raadimõisas Tartus ning paari aasta tagust erakooli Nõmmel Idakaare 5.
Rõõmus on oma büroo maksimumsuuruseks seadnud 16 inimest: "See on suurus, mis võimaldab teha paindlikult suuri ja väikseid maju koos juurdekuuluvaga." Edasi läheks tema meelest juba tehaseks. Firma on oma seitsmeteistkümne eluaasta jooksul olnud mitmele tänasele isetegijale kasvulava. Aga on ka neid arhitekte, kes on ringiga tagasi tulnud. Rõõmus võtab otsad kokku: "Oleme olnud stabiilsed ja erilisi rabelemisi ega metsajooksmisi pole olnud."
RTG Projektbüroo
III koht
RTG Projektbüroo juhataja Sander Nurk, millest tuleneb teie firma edu?
Arvan, et meile on edu toonud oskus teha koostööd paljude projekteerimisfirmadega ja samal ajal ise areneda.
Miks nii paljud kliendid on eelistanud just teie bürood?
Arvan, et meie pikaajalised kogemused projekteerimisturul võimaldavad moodustada meeskonna, kes suudaks täita tellija soovid alates individuaalelamust kuni keerukate insenerirajatisteni. Viimasel ajal üha populaarsust võitnud passiivmaja temaatika on ka meie projekteerijate töölaudadel jõudnud reaalsete projekteeritud hooneteni.
Meediapildis te pole oma tegemistega just silma torganud.
Selles pole midagi hullu. Rohkem häirib, et ehitajate poolt on viimasel ajal projekteerijad ja sealhulgas ka arhitektid pandud ühte ritta maalrite, krohvijate ja betoneerijatega põhimõttel: ühed alltöövõtjad kõik. Sama on toimunud seadustes, kus järjekindlalt asendatakse tellija-ehitaja-projekteerija tasakaalustatud suhted tellija-ehitaja kahepoolsete suhetega. See on kindlasti seotud sellega, et meedias on hoonete kavandajad leidnud liiga vähe kajastamist.
Kuidas meile meeldiks, kui raamatutele ei oleks autori nime kirjutatud ja inimesed tunneksid raamatuid ainult kirjastajate ja trükkalite nimede järgi? Just sellisena paistab aga hoonete loojate poolt vaadates tänane seis ehitusturul. Kui hoonele autori nime fassaadile lisamine oleks vahest liiga radikaalne soov, siis soov hoone ehitamise-valmimise meediakajastustes ka autori nime näha polegi vist nii utoopiline.
Milliseid viimase aja projekte ise esile tõstaksite?
Möödunud aasta suurimad projektid olid Tallinna Tehnikaülikooli majandus- ja humanitaarteaduskonna hoone ja Tartu Ülikooli keemiateaduskonna hoone. Esimese nimetatud hoone arhitektid on Katrin Tomberg-Tohter ja Päärn Volk ja teise arhitektuuri on loonud Uko Künnap ja Andrus Vahrušev (OÜ U-Disain). Läinud aastal valmis Tartus lasteaed Lotte, mille juures olime projekteerimise peatöövõtjad. Lasteaia arhitektuurne osa (AB KAVA KAVA) hinnati konkursil "Aasta betoonehitis" arhitektuuripreemia vääriliseks.
Aga aastast 2006?
Aasta suurimad olid Jüri Gümnaasiumi rekonstrueerimisprojekti koostamine (arhitektid Katrin Tomberg-Tohter, Päärn Volk, Raili Hurt) ja Tartu Ülikooli spordihoone (arhitekt Jüri Siim AB-st Siim & Põllumaa) projekteerimine.
Kes on teie firma silmapaistvamad arhitektid?
Meie firma seitsmest arhitektist on üle poole need, kelle võimalused silma paista on veel ees. Viimaste aastate suuremad projektid on valminud arhitekt Katrin Tomberg-Tohteri juhendamisel-juhtimisel.
Dividendid (tuhandetes kroonides)
ETP Grupp 34940
Nord Projekt 4435
RTG Projektbüroo 3000
Arhitektid Muru & Pere 1900
Agabus, Endjärv & Truuverk Arhitektid 1631
ARS Projekt 1560
Arhitektuuribüroo Pluss 1500
AB J. Okas & M. Lõoke 1500
M Pressi AB 1000
Pikoprojekt 1000
Indrek Näkk AB 1000
Rein Murula AB 1000
Arhitektuuristuudio Kirsima & Niineväli 950
Arhitektuuriagentuur 900
AB Künnapu & Padrik 800
AB Studio 3 700
AB Ehala & Irik 692
AB Toomas Lukk 600
AB Raivo Puusepp 550
AB Siim Põllumaa 500
AB Ignar Fjuk 500
Käive (tuhandetes kroonides)
ETP Grupp 66883
Nord Projekt 28549
AB Kalle Rõõmus 27630
Eesti Projekt 26947
EA RENG 25703
RTG Projektbüroo 20197
Inseneribüroo KPME 18404
Kommunaalprojekt 18304
Agabus, Endjärv & Truuverk Arhitektid 17266
Pikoprojekt 16369
AB Luhse & Tuhal 15689
Arhitektuuribüroo Pluss 12605
Pärnu EKE Projekt 11549
Tõnis Tarbe 9782
Arhitektid Muru & Pere 9372
KOKO Arhitektid 8959
M. Pressi AB 8228
ARS Projekt 8104
R-Konsult 7295 .
Urban Mark 6385
ETP Grupp
Kõige suurem käive ning dividendide maksja
